Reede. Kell 11 talli. Hobused olid juba välja lastud ja meie läksime Üllega kõrvaltalli üht täkku õue laskma. Põnev tall, seal oli üks koer, siga, jänesed ja palju kirkaid hobuseid. Tagasi tulles panin Tarzani valmis (jaa, mul on koguaeg probleem, kas TarZan või TarSan, aga kuna boksi sildil on z, siis kirjutan ikka nii). Sõitsime skeemi. Kuna ma oma skeemi netist üles otsisin ja kodus väheke läbi mõtlesin, siis oli mul see veidi aega peas, aga kui sõitma hakkasin, läks ikka sassi. No pole hullu, veel 299 skeemi ja küll siis meelde jäävad :) Tarzanil oli muidugi mingi lollitamise päev ja keeldus mul edasi minemast. Lõpuks, kui talle ikka rahu ei antud, siis tuli üsna hea tempo, aga galoppi me ikka ei teinud.
Veel tegime Orlandole topeltkordet. Õppisin jälle rohkem hobust jälgima ja aru saama, millal hobune liigub impulsiivselt ja kuidas seda säilitada. Lõpu poole proovides tuli juba paremini välja see hobuse lugemine ja hobune ise jooksis ka rohkem kontaktis ja hoogsamalt, kuid ise olin üsna väsinud, kuna ohjad on üsna rasked ja käed teevad mul küllalt palju tööd.
Lõpuks võtsime veel rosina ja Ülle tegi topeltkordet väikses jalutuskoplis ette. Pärast läksin ise selga, tegime sammu, traavile üleminekuid ja galopitõsteid. Rosin oli üsna ergas ja mina oleks öelnud, et isegi liiga üles köetud, kuid seljast tunduvad kõik asjad hullemad kui kõrvalt vaadates. Seega tegelikult oli meil täiesti normaalne ergas hobune, kes puudutusele koheselt reageeris ja tõusis galopile esimese märguande pealt. Nii, kui asi üle käte läks või enam ei tahtnud alluda, tegin pisikese ringi ja kohe oli hobune rahunenud. Teda on lihtsalt nii õpetatud, kuna väiksel ringil on hobusel palju raskem tööd teha. Pärast ringi jälle andsin tempot juurde ja võtsin kontakti, kui kõik toimis, siis galopitõste.
Väiksest aiast tulin koplite vahelt jalutades ära ja suure platsi ees tulin maha. Seal käis prantslase koolitus ja kui hobuse ära viisin, vaatasin veel tükk aega tema treeninguid. Tegelikult tõesti üsna sama jutt, mis Eestiski räägitakse. Välimist ratset kiiruse kontrolliks, siemise säärega sõidad välimisse ratsmesse, hobune liikuma, aga mitte kiirustama jne. Päris kõigest ka aru ei saanud, inglise keel ja prantsuse aktsent. Põnev oli vaadata, kui ta ise hobuse selga läks ning ühele neiule ütles: "Look, you have 6 gears, but you use only 1, 2, 3." Üsna põnev oli jägida.
Vahepeal viisime selle täku ka talli ning ise tulin 8 paiku koju, kui kuulsin, et meie koer oli koos kutsikaga küla peale läinud. On ikka loomad.
Kodus olen Aadut usinasti jooksutanud. See talle viimasel ajal muidugi ei meeldi väga, aga mis teha. Augud tuleb tühjaks joosta.
Esmaspäev. 9.00 talli. viisime hobuseid välja. Üle tee paremalt Elter, Kalou, Rosin, Tarzan ja Theodor. Vasakul Draakon ja Jumbo, Iidol ja Fränck. No ja täna enam ei sobinud see plaan, et Iidol ja Fränck esimestena ära tuua. Võib-olla, kui Mirjam oleks Tarzani ja Theo jätnud ja Rosina näiteks võtnud, siis ei oleks me Eha tähelepanu äratanud. Aga nuh, laseme selle endast mööda, kuna ei ole erilist vahet, kuidas me asju teeme :)
Tegime Jumbo aseme ka puhtaks, mina tegin, Mirjam kärutas. Korjasime vajalikud tööriistad ja kobisime kopleid riisuma. Kaks koplit said umbes kella kolmeks tehtud. Siis tuli juba Ülle otsima mind.
Vahetasin riided, Ülle pani seni Rosina valmis ning tegi talle topeltkordet ette. Mina jälgisin ja üritasin aru saada, kas hobune jookseb piisalavt aktiivselt, kas nüüd peaks teda edasi ajama veel või on kontakt paras. Seejärel läksin selga. Jalutasin nii kaua, kuni Ülle meile steki ka tõi. Siis vaikselt üleminekud ja saime kaks maalatti ka maha. Üle nende traavis. Selgus, et ma kipun oma selga nõgusaks ajama, kui poolistakut teen. Tegelesin veidi sellega, aga jällegi- ma ei saa ise sellest aru. Tundub ju, et istun täitsa sirge seljaga. Ei. Varju pealt piilusin vahepeal, tegelikult kipub nõgusaks minema küll.
Saime kavaletist ka üle joosta. Nii madalamast kui kõrgemast, ning mina õppisin rahulikult seljas istuma, mitte siblima ja sättima seal, vaid lihtsalt tempot hoidma, edasi sõitma ja hobusega kaasa minema. Ma ei tea, endal oli täna päris hea tunne, et justkui tuleb välja see lõdvestumine ja rahulikult istumime. Kergendades ainult tuleb nii palju kaasa liikuda, kui hobune viskab ja kui ei saa kergendada, siis ei kergendagi, vaid ajad hobust liikuma, võtad kontakti kenasti ja tunnetad jälle, kuidas ta sadula all liigub.
Pärast kavalette tegime mõned galopitõsted. Rosin oli jälle selline ergas, kuid ei kippunud täna nii palju minema vedama ega kiirustama. Üsna laisk, aga selline koostööaldis. Teeb, aga ei viitsi, ühesõnaga. Jalutasime veel ja Ülle ütles, et jalad jalustest võtaksin, istuksin istmikuluudega sügavale sadulapõhja ja läheks hobuse liikumisega kaasa. Proovisin ka ristluuga pidurdamist ja istumajäämist, ehk hobune aeglustas või jäi seisma. Proovisin kergelt ka jalusteta täisistakut ja liikumisega kaasaminemist. Ülle seletas seda kõike nii loogiliselt mulle ja rääkis ka, et Rosin pole üldse selline hobune ka, kes sammust kohe galoppi kimama hakkaks. Veidi veel, keskendusime istumisele ja Rosin ehmatas millegi peale. Ma ei tea, kas ta mingi paar galopisammu tegi, igaljuhul ma sealt sadulast ei kerkinud väga välja ja jäin täitsa tasakaalus istuma. No sisseharjunud komme muidugi, et kui hobune rahunes ja seisis, siis patsutasin teda, kuigi mõttetu. Aga ma olin jälle enda üle nii uhke :)
Koju tulles avastasin, et olin krae vahele päikest saanud ja kõik punetab. Korralik ilm on ikka õues. Mõnes mõttes tahaks seega homme ka riisuda :)
Ahjaa, mul on veel 260 tundi ja 32 tööpäeva jäänud seda praktikat. Täitsa normis.
25 aprill 2011
21 aprill 2011
12.-16. päev
Appi appi... Ma olen oma blogimisega jänni jäänud. Kõike ma nüüd kirjutada ei viitsi, aga kokkuvõtvalt.
Pühapäev oli rahulikum võistluspäev. Bokse tegema ei pidanud, kuna hobused läksid päeva peale kõik ära ja neid sai rahulikult mõnel argipäeval teha. Muidu oli aega võistlusi vaadata ja omadele pöialt hoida. Õhtul said kõik ussirohtu ka, olin Andresele sekretäriks.
Esmaspäeval oli meie kopeldaja Kati haigestunud ja saime ka Reinu tallist hobuseid välja viia. Seal on rohkem tekitamist ja kaitsmete panekut. Joonistasime skeemi ka, kes kuhu koplisse käima hakkab. Tunnikad käisid ka täna ainult jalutuskoplis, kuna rohukoplisse ei taheta usse... (kuigi ussirohi teeb parasiitidest väiksed limatombud)Päeval tuli ka Olustvere praktikant Mirjam. Pärastlõunal käisime Üllega maastikul ka. Temal Rosin, minul Tarzan. Väga tuuline ilm oli ning suure auto ja teehöövliga olime ka õnnistatud.
Teisipäev tegime Mirjamiga välitalli bokse. 6 tk jõudsime teha, kolm jäi veel. Pärastlõunal ohjasin veidi Rosinat ja siis ootasin tulime Andresega meie hobustele külla. Oli aeg Aadu ruunamiseks. Mõtlesin vapper ja asjalik olla ning protsessi ilusasti kõrvalt jälgida. Kõigepealt ülevaatus ja munade kontroll, siis süst veeni ja hobuse uimastamine. Kottide pesemine, kuivatamine, n-ö pigistamine ja lõigete tegemine. Siis juba tilkus veidike verd ja hästi oli näha munandite pealt punased ja sinised veresooned. Siis tõi Andres tangid, venitas munandi allapoole ja tegi tangidega naksti, nii et munand põrandale kukkus. Selle ma suutsin ka vapralt ära vaadata, aga kui tange peal hoidis ja verd aina nirises ja nirises... siis hakkas ka minu pilt vaikselt kaduma. Arvan, et kui ma samasse boksi oleks seisma jäänud, oleksin varsti samasuguse plärtsuga põrandale kukkunud. Täitsa rahulik olin ja kõik tundus ok, aga pilt hakkas virvendama. Läksin õue värsket õhku hingama ja see tõmbas ikka klaariks, aga tagasi minnes oli jälle paha. Teise munandi lõikust ma enam ei vaadanud. Läks veel üks süst ja oligi korras. Poiss tukkus ja tilkus veidi verd.
Andres lõikas ka üle kolmekümne aasta sikupoisi mune. Talle oli veidi lahjemat narkoosi ka vaja. Esimene suts talle eriti ei mõjunud, siis läks miski teine rohi ja see võttis poisi uimaseks küll. Väike loom väänati talli põrandale kummuli ja seda lõikust nägin ainult lõpupoole, kui niit peale tõmmati. Kuulsin seda halenaljakat määgimist ka, tõesti, nagu lapse nutt. Lõpuks sai pisike ka oma koju kaineks magama. suur poiss oli juba tunni pärast ärkvel, keeras ümber, otsis süüa. Panin talle fliisteki igaks juhuks peale, kuna ta olisna soe. Nati higistas ka, aga polnud väga viga. Andres ütles, et ta võib boksis lahti ka olla. Equipalazone'i (kirjapilt?) saime ka 8 päeva jagu, seda anda üks pakk õhtuti koos toiduga. Esimene õhtu ta väga vaimustatud ei olnud söömisest, aga jätsin küna ööseks ette, hommikuks oli söök otsas.
Kolmapäev. Hommikul käisin ka Aadu juures tuuri. Täitsa tore ja endise väljanägemisega poiss oli boksis. Kell 8 olin Ruilas ja läksime Tarzaniga õue platsile. Harjutasime esi- ja tagaotsa pöördeid. Platsil oli torbikutest ja lattidest ruut, mille igas nurgas sai pööramise teha. Kell 9 hakkasime hobuseid välja viima ja mul oli kõik meelde jäänud ilusasti, kes millises koplis käib. Kell 12 startisime Särevere poole, et sealt ära tuua Vürtsu. Oeh.. Särevere. See pilt, see lõhn ja need tunded... Ühesõnaga andsime Vürtsule Sedalin pastat, tassisime varustuse autosse ja ootasime veidi. Siis tõi omanik hobuse välja ja põhimõtteliselt jalutas treilerisse. Natukene mökutas, aga tuli ilusasti peale. Kahe nääriga kinni ja sõitsime tagasi Ruila kanti Raili juurde. Seal tuli hobune ilusti maha ka ja oligi korras.
Ruilas pesin välitallis kõik künad ja jootjad puhtaks ning nägin pealt veel üht treilerisse laadimist. Seal oli möllu ja mässamist omajagu. Ei läinud hobune eest tõmmates ega tagant lükates peale. Kordedest ei olnud ka abi ja luuavarred ei aidanud ka mitte. Olukord lahenes, kui tuli teine hobune, kes ilusasti treilerisse jalutas ning siis läks teine hobune ka peale.
Täna oli üks tore ja asjalik päev. Hommikul viisime hobuseid välja. Viisin Lord Leu välja, kes on natuke möirgav täkk. Sain hakkama ilusti. Ülejäänud hobustega oli ka korras kõik. Läksime koplit riisuma. Ühe kopli sai täitsa korda. Kohe ilus oli vaadata. Siis tõime hobuseid sisse ja kontrollisin jälle üle (eile oli Ruthile õue tekk peale jäetud) hobused. Ruthil jälle õue tekk peal, vahetasin selle talli teki vastu ja märkasin, et Ruth on kere pealt kärnas. Erahobune, seega puuduvad andmed, milles asi.
Pärast sööki koristasime veel ja tulin siis Rosinat painutustestis näitama. Polnud varem kokku puutunud selle asjaga. Kõige pealt teda kuulati tallis, katsuti jalad üle, vaadati taskulambiga silma ja läksime väiksesse maneeži. Seal proovisin, kuidas Rosin käe kõrval jookseb ja saime hakkama küll. Andres painutas esimest jalga liigestest, sõrgatsiliigest ja randmeliigest rohkem, hoidis umbes pool minutit ? ja seejärel pidime traavima maneežiotsa ja tagasi. Seejärel painutas esijalga rohkem küünarliigesest ja hoidis, ning jooksime jälle. Nii kõigi jalgadega - kaks painutust. Tagumise parema puhul oli pärast alumise painutamist kerge hüpe või löök vms, kuid ilmselt seepärast, et tagantpoolt ka jooksumärguanne tuli. Uuel painutuskorral ei olnud viga midagi. Rosin tunnistati terveks.
Siis võisin Rosina valmis panna ja platsile minna. Ka theodor tuli trenni, kuid teda valmis pannes avastas sõitja, et Theo kaelal süstikohas oli suur muna üleval. Tegelikult selline käelaba suurune paistetus. See pidi Theo omapära olema, et pärast vaktsineerimist läheb ta paiste. Nii. Sain oma elu esimese skeemi ka harjutamiseks. Kui ma ei eksi, siis ABC 2-1 (õige skeem jäi vesti taskusse ja talli, kuid leidsin netist selle üles). Algul platsil lugedes tundus ilmatuma keeruline see asi, kuid kui järjest läbi hakata sõitma, siis jääb meelde küll. Rosin oli harjutuste ajal tubli, ülejäänud aja ma ilmselt ei tegelenud temaga nii tõsiselt, kuna ta kippus kiirustama ja asju passima taga otsas. Saime hakkama.
Vaatasin ka Külli ja Mozarti (kirjapilt?) treeningut ja täna oli seal juba edusamme. Ratsanik sai selga nii, et hobune oli täitsa rahulik ja mõistis seda asja.
Mingi hetk viisime Orlando ja Racheli välja. Ülle kutsus mu Racheli juurde ja käskis tema nohust nina nuusutada. Sealt tuli välja hingates täitsa mäda lõhna. Hobusel kahtlustatakse põskkoopa põletikku ja see mäda ei pidanud välja tulema enam. antibiootikumid ega muud rohud ei aita, seega nüüd pidi ravivõimalus olema luu lahtilõikamine ja sealt mäda väljavõtmine. Järgmisel nädalal pidi hobune uuringutele minema.
Veel panime Jumbo ette. Tõnu jagas õpetusi ja näitas nii looga- kui sorirakendit. Mõlemaga tegime väikse tuuri ka, sorirakendiga tegime üsna rallit väikeste koplite vahel. Korra sõitsime ühe rattaga vallist ka niimoodi üle, et vanker päris palju kaldu käis. Püüdsin võimalikult palju kõrva taha panna, kuid ega siis kõik esimese korraga meelde jää. Peab ikka harjutama palju. Aga see rakendi värk meeldib mulle ikka väga, saaks sellesse nüüd rohkem sisse elada.
Homme on ka tööpäev. Vaatan oma skeemi läbi ja kuskil pool 11 lähen talli.
PS. Otsin vabatahtlikku fotograafi, kuna mu digikas jamab endiselt. Ei ühtki toredat pilti praktika ajast :(
Pühapäev oli rahulikum võistluspäev. Bokse tegema ei pidanud, kuna hobused läksid päeva peale kõik ära ja neid sai rahulikult mõnel argipäeval teha. Muidu oli aega võistlusi vaadata ja omadele pöialt hoida. Õhtul said kõik ussirohtu ka, olin Andresele sekretäriks.
Esmaspäeval oli meie kopeldaja Kati haigestunud ja saime ka Reinu tallist hobuseid välja viia. Seal on rohkem tekitamist ja kaitsmete panekut. Joonistasime skeemi ka, kes kuhu koplisse käima hakkab. Tunnikad käisid ka täna ainult jalutuskoplis, kuna rohukoplisse ei taheta usse... (kuigi ussirohi teeb parasiitidest väiksed limatombud)Päeval tuli ka Olustvere praktikant Mirjam. Pärastlõunal käisime Üllega maastikul ka. Temal Rosin, minul Tarzan. Väga tuuline ilm oli ning suure auto ja teehöövliga olime ka õnnistatud.
Teisipäev tegime Mirjamiga välitalli bokse. 6 tk jõudsime teha, kolm jäi veel. Pärastlõunal ohjasin veidi Rosinat ja siis ootasin tulime Andresega meie hobustele külla. Oli aeg Aadu ruunamiseks. Mõtlesin vapper ja asjalik olla ning protsessi ilusasti kõrvalt jälgida. Kõigepealt ülevaatus ja munade kontroll, siis süst veeni ja hobuse uimastamine. Kottide pesemine, kuivatamine, n-ö pigistamine ja lõigete tegemine. Siis juba tilkus veidike verd ja hästi oli näha munandite pealt punased ja sinised veresooned. Siis tõi Andres tangid, venitas munandi allapoole ja tegi tangidega naksti, nii et munand põrandale kukkus. Selle ma suutsin ka vapralt ära vaadata, aga kui tange peal hoidis ja verd aina nirises ja nirises... siis hakkas ka minu pilt vaikselt kaduma. Arvan, et kui ma samasse boksi oleks seisma jäänud, oleksin varsti samasuguse plärtsuga põrandale kukkunud. Täitsa rahulik olin ja kõik tundus ok, aga pilt hakkas virvendama. Läksin õue värsket õhku hingama ja see tõmbas ikka klaariks, aga tagasi minnes oli jälle paha. Teise munandi lõikust ma enam ei vaadanud. Läks veel üks süst ja oligi korras. Poiss tukkus ja tilkus veidi verd.
Andres lõikas ka üle kolmekümne aasta sikupoisi mune. Talle oli veidi lahjemat narkoosi ka vaja. Esimene suts talle eriti ei mõjunud, siis läks miski teine rohi ja see võttis poisi uimaseks küll. Väike loom väänati talli põrandale kummuli ja seda lõikust nägin ainult lõpupoole, kui niit peale tõmmati. Kuulsin seda halenaljakat määgimist ka, tõesti, nagu lapse nutt. Lõpuks sai pisike ka oma koju kaineks magama. suur poiss oli juba tunni pärast ärkvel, keeras ümber, otsis süüa. Panin talle fliisteki igaks juhuks peale, kuna ta olisna soe. Nati higistas ka, aga polnud väga viga. Andres ütles, et ta võib boksis lahti ka olla. Equipalazone'i (kirjapilt?) saime ka 8 päeva jagu, seda anda üks pakk õhtuti koos toiduga. Esimene õhtu ta väga vaimustatud ei olnud söömisest, aga jätsin küna ööseks ette, hommikuks oli söök otsas.
Kolmapäev. Hommikul käisin ka Aadu juures tuuri. Täitsa tore ja endise väljanägemisega poiss oli boksis. Kell 8 olin Ruilas ja läksime Tarzaniga õue platsile. Harjutasime esi- ja tagaotsa pöördeid. Platsil oli torbikutest ja lattidest ruut, mille igas nurgas sai pööramise teha. Kell 9 hakkasime hobuseid välja viima ja mul oli kõik meelde jäänud ilusasti, kes millises koplis käib. Kell 12 startisime Särevere poole, et sealt ära tuua Vürtsu. Oeh.. Särevere. See pilt, see lõhn ja need tunded... Ühesõnaga andsime Vürtsule Sedalin pastat, tassisime varustuse autosse ja ootasime veidi. Siis tõi omanik hobuse välja ja põhimõtteliselt jalutas treilerisse. Natukene mökutas, aga tuli ilusasti peale. Kahe nääriga kinni ja sõitsime tagasi Ruila kanti Raili juurde. Seal tuli hobune ilusti maha ka ja oligi korras.
Ruilas pesin välitallis kõik künad ja jootjad puhtaks ning nägin pealt veel üht treilerisse laadimist. Seal oli möllu ja mässamist omajagu. Ei läinud hobune eest tõmmates ega tagant lükates peale. Kordedest ei olnud ka abi ja luuavarred ei aidanud ka mitte. Olukord lahenes, kui tuli teine hobune, kes ilusasti treilerisse jalutas ning siis läks teine hobune ka peale.
Täna oli üks tore ja asjalik päev. Hommikul viisime hobuseid välja. Viisin Lord Leu välja, kes on natuke möirgav täkk. Sain hakkama ilusti. Ülejäänud hobustega oli ka korras kõik. Läksime koplit riisuma. Ühe kopli sai täitsa korda. Kohe ilus oli vaadata. Siis tõime hobuseid sisse ja kontrollisin jälle üle (eile oli Ruthile õue tekk peale jäetud) hobused. Ruthil jälle õue tekk peal, vahetasin selle talli teki vastu ja märkasin, et Ruth on kere pealt kärnas. Erahobune, seega puuduvad andmed, milles asi.
Pärast sööki koristasime veel ja tulin siis Rosinat painutustestis näitama. Polnud varem kokku puutunud selle asjaga. Kõige pealt teda kuulati tallis, katsuti jalad üle, vaadati taskulambiga silma ja läksime väiksesse maneeži. Seal proovisin, kuidas Rosin käe kõrval jookseb ja saime hakkama küll. Andres painutas esimest jalga liigestest, sõrgatsiliigest ja randmeliigest rohkem, hoidis umbes pool minutit ? ja seejärel pidime traavima maneežiotsa ja tagasi. Seejärel painutas esijalga rohkem küünarliigesest ja hoidis, ning jooksime jälle. Nii kõigi jalgadega - kaks painutust. Tagumise parema puhul oli pärast alumise painutamist kerge hüpe või löök vms, kuid ilmselt seepärast, et tagantpoolt ka jooksumärguanne tuli. Uuel painutuskorral ei olnud viga midagi. Rosin tunnistati terveks.
Siis võisin Rosina valmis panna ja platsile minna. Ka theodor tuli trenni, kuid teda valmis pannes avastas sõitja, et Theo kaelal süstikohas oli suur muna üleval. Tegelikult selline käelaba suurune paistetus. See pidi Theo omapära olema, et pärast vaktsineerimist läheb ta paiste. Nii. Sain oma elu esimese skeemi ka harjutamiseks. Kui ma ei eksi, siis ABC 2-1 (õige skeem jäi vesti taskusse ja talli, kuid leidsin netist selle üles). Algul platsil lugedes tundus ilmatuma keeruline see asi, kuid kui järjest läbi hakata sõitma, siis jääb meelde küll. Rosin oli harjutuste ajal tubli, ülejäänud aja ma ilmselt ei tegelenud temaga nii tõsiselt, kuna ta kippus kiirustama ja asju passima taga otsas. Saime hakkama.
Vaatasin ka Külli ja Mozarti (kirjapilt?) treeningut ja täna oli seal juba edusamme. Ratsanik sai selga nii, et hobune oli täitsa rahulik ja mõistis seda asja.
Mingi hetk viisime Orlando ja Racheli välja. Ülle kutsus mu Racheli juurde ja käskis tema nohust nina nuusutada. Sealt tuli välja hingates täitsa mäda lõhna. Hobusel kahtlustatakse põskkoopa põletikku ja see mäda ei pidanud välja tulema enam. antibiootikumid ega muud rohud ei aita, seega nüüd pidi ravivõimalus olema luu lahtilõikamine ja sealt mäda väljavõtmine. Järgmisel nädalal pidi hobune uuringutele minema.
Veel panime Jumbo ette. Tõnu jagas õpetusi ja näitas nii looga- kui sorirakendit. Mõlemaga tegime väikse tuuri ka, sorirakendiga tegime üsna rallit väikeste koplite vahel. Korra sõitsime ühe rattaga vallist ka niimoodi üle, et vanker päris palju kaldu käis. Püüdsin võimalikult palju kõrva taha panna, kuid ega siis kõik esimese korraga meelde jää. Peab ikka harjutama palju. Aga see rakendi värk meeldib mulle ikka väga, saaks sellesse nüüd rohkem sisse elada.
Homme on ka tööpäev. Vaatan oma skeemi läbi ja kuskil pool 11 lähen talli.
PS. Otsin vabatahtlikku fotograafi, kuna mu digikas jamab endiselt. Ei ühtki toredat pilti praktika ajast :(
16 aprill 2011
11. päev
Kell 10 talli. Hull siblimine käis, rahvast palju ja esimene sõit juba käis. Autot parkides nägin juba tuttavaid nägusid.
Läksin oma talliosa juurde ja uurisin asja. Hakkasin peagi bokse tegema. 2 olid tühjad, kolmas tehti ka tühjaks, seega sain ühe poole ära koristada. Siis saabus Ülle ka ja tegelesime järgmise kolme boksiga, kus olid soomlaste hobused. Seal oli küll kole olukord. Hobused on ilmselt väga närvis olnud ja neile on ka palju heina ette pandud, mida nad söönud pold. Terve ase kusine, vesine ja heinane ka. Igast boksist läks välja 2-3 käru täit. Suur tänu Üllele ja Jaanile, kelle abiga kiiresti kõik korda sai.
Päeva ülesanne oli ka sisehoov korras hoida ja hunnikud ära koristada. Läksin ka korra võistlust vaatama. Jällegi tutta hobune, Andama, sõitis ja otsisin ka omaniku üles. Viskasin jälle pilgu sisehoovile, käisin vahepeal söömas ja kohtasin jälle tuttavaid nägusid :)
Tsekkasin vahepeal väljas platsile, kus Ülle oli kestvusratsutajatega trenni juba lõpetanud, ütlesin ka head aega ja ootasime siis uue parkuuri algust. Selle vaatasime Üllega tribüünil ära, õppisin ka parkuuri ja leidsin selles loogilisi seoseid :) Sõidu lõpus koristasin sisehoovi ja läksime koju.
Homme jälle kell 10. Homme on ussirohu andmine õhtul ja bokse peaks ka vist õhtul tegema. Esmaspäeval tahaks muude asjadega juba tegeleda. Esmaspäevast peaks teine praktikant ka tulema :)
Läksin oma talliosa juurde ja uurisin asja. Hakkasin peagi bokse tegema. 2 olid tühjad, kolmas tehti ka tühjaks, seega sain ühe poole ära koristada. Siis saabus Ülle ka ja tegelesime järgmise kolme boksiga, kus olid soomlaste hobused. Seal oli küll kole olukord. Hobused on ilmselt väga närvis olnud ja neile on ka palju heina ette pandud, mida nad söönud pold. Terve ase kusine, vesine ja heinane ka. Igast boksist läks välja 2-3 käru täit. Suur tänu Üllele ja Jaanile, kelle abiga kiiresti kõik korda sai.
Päeva ülesanne oli ka sisehoov korras hoida ja hunnikud ära koristada. Läksin ka korra võistlust vaatama. Jällegi tutta hobune, Andama, sõitis ja otsisin ka omaniku üles. Viskasin jälle pilgu sisehoovile, käisin vahepeal söömas ja kohtasin jälle tuttavaid nägusid :)
Tsekkasin vahepeal väljas platsile, kus Ülle oli kestvusratsutajatega trenni juba lõpetanud, ütlesin ka head aega ja ootasime siis uue parkuuri algust. Selle vaatasime Üllega tribüünil ära, õppisin ka parkuuri ja leidsin selles loogilisi seoseid :) Sõidu lõpus koristasin sisehoovi ja läksime koju.
Homme jälle kell 10. Homme on ussirohu andmine õhtul ja bokse peaks ka vist õhtul tegema. Esmaspäeval tahaks muude asjadega juba tegeleda. Esmaspäevast peaks teine praktikant ka tulema :)
15 aprill 2011
10. päev
Teen täna kiire kokkuvõtte, tahaks enne homset puhata ka.
Hommikul hobused õue, tegin oma 3 boksi, pidin koristama Verso korraldatud üleujutust, seega pühkisin palju palju. Vahetasin hobuseid, jälle pühkisin ja läksin lõunale. Sealt tulles tegin kaks boksi veel, ehk väliboksid selles võistluste tallis. Samal ajal saabusid ka Soome ratsanikud oma hobustega. Aitasin Üllel pajuoksi põõsaks seada, korjasime neid natuke juurde ka. Siis jagasime hobuseid, umbes kell 4 läksime õue sõitma, mina võtsin jälle Iidoli, sest tema peal tulevad mu nõrgad küljed kõige paremini välja. Tegelesime galopitõstetega, neid ma ei oska ikka üldse. Ra-be-len seal seljas, viskan käed üles ja nühin ringi seal sadulas. Istuma peab, õlad taga, selg sirgelt, vaagen eespool, hobune enda ees. Tähelepanu, rahulikult märguande andmine, istu ja vaata, mis saab. Korra tegi Iidol mingi hüpeka ka mulle, ma ei saanudki aru, mis see oli. Ülle ütles, et ägedam tõusmine lihtsalt, aga mul võttis vähe jahedaks hetkeks.
Pärast hobune sisse, Orlando tuli ka, temaga platsile ohjama. Jälgisin jällegi tempot, liikumist, erinevate märguannete andmist jne. Lõpuks kadusid kõik hobused ära ja Orlando jäi uhkesse üksindusse, kuniks tuli Anneli siga üle põllu meie poole. Hobune kartis ja oli puhevil, Ülle võttis hobuse, talutas maneeži ja helistas Annelile. Mina tegin Orlandoga veidi sammu ja traavi ohjas ja lõpetasime, homsed plaanid paika ja koju. Täna jälle 10 tundi tehtud.
Hommikul hobused õue, tegin oma 3 boksi, pidin koristama Verso korraldatud üleujutust, seega pühkisin palju palju. Vahetasin hobuseid, jälle pühkisin ja läksin lõunale. Sealt tulles tegin kaks boksi veel, ehk väliboksid selles võistluste tallis. Samal ajal saabusid ka Soome ratsanikud oma hobustega. Aitasin Üllel pajuoksi põõsaks seada, korjasime neid natuke juurde ka. Siis jagasime hobuseid, umbes kell 4 läksime õue sõitma, mina võtsin jälle Iidoli, sest tema peal tulevad mu nõrgad küljed kõige paremini välja. Tegelesime galopitõstetega, neid ma ei oska ikka üldse. Ra-be-len seal seljas, viskan käed üles ja nühin ringi seal sadulas. Istuma peab, õlad taga, selg sirgelt, vaagen eespool, hobune enda ees. Tähelepanu, rahulikult märguande andmine, istu ja vaata, mis saab. Korra tegi Iidol mingi hüpeka ka mulle, ma ei saanudki aru, mis see oli. Ülle ütles, et ägedam tõusmine lihtsalt, aga mul võttis vähe jahedaks hetkeks.
Pärast hobune sisse, Orlando tuli ka, temaga platsile ohjama. Jälgisin jällegi tempot, liikumist, erinevate märguannete andmist jne. Lõpuks kadusid kõik hobused ära ja Orlando jäi uhkesse üksindusse, kuniks tuli Anneli siga üle põllu meie poole. Hobune kartis ja oli puhevil, Ülle võttis hobuse, talutas maneeži ja helistas Annelile. Mina tegin Orlandoga veidi sammu ja traavi ohjas ja lõpetasime, homsed plaanid paika ja koju. Täna jälle 10 tundi tehtud.
14 aprill 2011
9. päev
Hommikul hobused välja, tibake heina ka kõigile ette. Kraapisin seda kohutavat jääd ka heina ja junnide alt välja. Tegelikult peaks koplite riisumise pärast võistlusi ette võtma.
Tegin bokse. Vahepeal käis Eha mulle ülesandeid jagamas. Võistluste boksid (9 tk) on väikse maneeži otsas. Pidin koristama, boksid üle vaatama ja maneeži kaunistustelt jõulunänni ära korjama.
Lõpetasin boksidega, riisusin heinad kokku, vahetasin Jumbo ja Elteri Iidoli ja Fräncki vastu. Fränckiga on nimelt seesugused lood, et täna oli kolmas hommik, mil ta hommikusöögi alles jättis. (Tänane bokside tädi ei olnud küna ka ära puhastanud, seega tegin seda ise) Fränckil oli eile nina vähe tatine ja täna veel rohkem, seega kaugele koplisse ei saanud. Kell 12 tõin kõik hobused sisse, kuna siis on neil suur joogijanu juba. Alati on Tarzan, Theodor ja Draakon need tüübid, kes jootjat sahistama lähevad.
Püüdsin ka Andrese vahepeal kinni. Leppisime kokku, et järgmine teisipäev umbes kella 3 ajal tuleme praktika käigus minu juurde ja vaatame Aadut. Ehk on meil midagi, mida ära lõigata. Sikk siis ehk ka, kuna Andres ütles, et ta pole seda tööd enam kaua teinud :) Subli söödakoti tõin ka ära. Siiboja käis täna varusid täiendamas.
Enne lõunat riisusin siis võistlustalli esise ka ja läksin sööma. Tagasi tulles pesin ka jootjad seal tallis ära ja vaatasin kõik boksid üle. Pühkisin väheke ja koristasin sodi. Vahetasin riided ja Ülle andis tänaseks Iidoli.
Jalutasime natuke maneežis ühe trenniga ja tegime üleminekuid. Läksin ka teise trenniga õue. Platsil sõitsime, nii palju ruumi. :) aga endiselt, ma ei oska oma kätega olla, kipuvad liiga kõrgele tõusma, või siis hoian neid ise all. Siis kipun kergendama ikkagi ise, mitte ei kuula hobust ja lükkan teda kehaga edasi. Ma ei tea, vanad kombed on nii juurdunud, et raske on lahti saada. Galoppi tegime ka muidu.
Seejärel läksin maneeži üht treeningut vaatama. Tegu oli araabia ja eestihobuse ristandiga. Hästi kena hobune, nunnud pisikesed kõrvad ja puha :D ainult võõrastab palju ja pikalt on seisnud. Terve treening koosnes hobusele selgaminemisest. Õigemini seal kõõlumisest ja hobusele asja arusaadavaks tegemisest. Mind küll see hobune kartis. Huvitav oli jälgida siiski.
Homme hakkab võistluste melu pihta... Siblimist on rohkem kui.. ma ei tea, mida. Loodan kodus ikka vaba hetke ka leida, et Aadust pilti saaks teha. Hea jäädvustada teda täkuna ja samas tahab ka eelmine omanik mõne klõpsu saada. Täna jalutasime Aaduga jälle, tubli oli, tegi seda, mida tahtsin. Aga uue sööda peale ütles küll, et ma võin seda ise sööma hakata.
Tegin bokse. Vahepeal käis Eha mulle ülesandeid jagamas. Võistluste boksid (9 tk) on väikse maneeži otsas. Pidin koristama, boksid üle vaatama ja maneeži kaunistustelt jõulunänni ära korjama.
Lõpetasin boksidega, riisusin heinad kokku, vahetasin Jumbo ja Elteri Iidoli ja Fräncki vastu. Fränckiga on nimelt seesugused lood, et täna oli kolmas hommik, mil ta hommikusöögi alles jättis. (Tänane bokside tädi ei olnud küna ka ära puhastanud, seega tegin seda ise) Fränckil oli eile nina vähe tatine ja täna veel rohkem, seega kaugele koplisse ei saanud. Kell 12 tõin kõik hobused sisse, kuna siis on neil suur joogijanu juba. Alati on Tarzan, Theodor ja Draakon need tüübid, kes jootjat sahistama lähevad.
Püüdsin ka Andrese vahepeal kinni. Leppisime kokku, et järgmine teisipäev umbes kella 3 ajal tuleme praktika käigus minu juurde ja vaatame Aadut. Ehk on meil midagi, mida ära lõigata. Sikk siis ehk ka, kuna Andres ütles, et ta pole seda tööd enam kaua teinud :) Subli söödakoti tõin ka ära. Siiboja käis täna varusid täiendamas.
Enne lõunat riisusin siis võistlustalli esise ka ja läksin sööma. Tagasi tulles pesin ka jootjad seal tallis ära ja vaatasin kõik boksid üle. Pühkisin väheke ja koristasin sodi. Vahetasin riided ja Ülle andis tänaseks Iidoli.
Jalutasime natuke maneežis ühe trenniga ja tegime üleminekuid. Läksin ka teise trenniga õue. Platsil sõitsime, nii palju ruumi. :) aga endiselt, ma ei oska oma kätega olla, kipuvad liiga kõrgele tõusma, või siis hoian neid ise all. Siis kipun kergendama ikkagi ise, mitte ei kuula hobust ja lükkan teda kehaga edasi. Ma ei tea, vanad kombed on nii juurdunud, et raske on lahti saada. Galoppi tegime ka muidu.
Seejärel läksin maneeži üht treeningut vaatama. Tegu oli araabia ja eestihobuse ristandiga. Hästi kena hobune, nunnud pisikesed kõrvad ja puha :D ainult võõrastab palju ja pikalt on seisnud. Terve treening koosnes hobusele selgaminemisest. Õigemini seal kõõlumisest ja hobusele asja arusaadavaks tegemisest. Mind küll see hobune kartis. Huvitav oli jälgida siiski.
Homme hakkab võistluste melu pihta... Siblimist on rohkem kui.. ma ei tea, mida. Loodan kodus ikka vaba hetke ka leida, et Aadust pilti saaks teha. Hea jäädvustada teda täkuna ja samas tahab ka eelmine omanik mõne klõpsu saada. Täna jalutasime Aaduga jälle, tubli oli, tegi seda, mida tahtsin. Aga uue sööda peale ütles küll, et ma võin seda ise sööma hakata.
Tellimine:
Postitused (Atom)