Üldiselt on lood nii, et kolmapäevaks lubab 31 kraadi sooja...

Elio on tagasi...

Kolmapäeval käisin tallis, saepuru oli saabunud, seekord lahtine, mitte kottides. Tegin Macellani ja Luxi boksid, Ladyle panin ka hulganisti saepuru juurde, sest imelikult kombel sealt kaob kusagile see puru koguaeg. Ta ju ometi ei söö seda.. ?

Siis, teate, mis juhtus ? Corinto omanik Elio tuli talli, ratsapükstes ja tallijalanõudes. Ta tervitas mind üle pika aja. Sest tal oli lootus, et ma ehk aitan teda. Nimelt pärast aasta möödumist oli tal plaan oma hobust kordetama tulla. Aga tal oli mõte, et äkki ma ikka aitan teda ja äkki ma ikka kordetan ise. Või äkki ma pärast pesen ta hobust või teen midagigi. Aga ta saabus nii varajasel kellaajal, et ma tegin bokse.

Igatahes kurtis mees, et tal pole hobuse pesemiseks kummikuid. C oli lahe ja pakkus talle enda omasid, Elio tänas ilusasti. C aitas tal hobuse valmis, aitas kordetada ka vist natuke, nagu kuulsin. Mässasid tondinos, seega hobune jooksis mõlmat pidi ilusasti. Nägin, kui Elio hobusega pessu tuli. Olin eemal. Elli tuli koos temaga. Pärast Elli ütles, et Elio parkis hobuse ära, seisis korde käes, vaatas ringi: "Maarja!... Maarja?!" Elli ütles, et Maarjat pole siin praegu. Vaeseke pidi siis ise nagist oma hobuse päitsed võtma :) Nägin, kuidas mees hobust ka pesi. Võttis vooliku, kastis jalad märjaks ja oligi valmis. Isegi neid Ciccio kummikuid jalga ei pannud. Aga kummikindad olid käes! Siis saabus Ciccio ka ja Elio ütles, et tal hobune pestud ja kõik ok. Well.... Nägu oleks võinud ometigi natuke harjata. Mitte midagi. Boksi ära ja tema oli nii tubli.

Pärast ütles, et neljapäeval tuleb kordetab ja läheb sõitma ka. Ütlen juba ette ära, et ei tulnud ta kuskile.

Neljapäev oli siin püha. Itaalia vabastamise päev. Tallis oli mingi hull segadus.

Alustasin kell 2 boksidega. Pärast pidin tühjaks vedama Petulia ja Matilde boksid. Hea oli see, et mõlemad viidi boksist välja ja rahulik toimetada. Samas koridoris oli pidevalt teisi hobuseid. Siis pesin vahepeal Elektra, tegin bokse edasi, pesin La Luxi, tegin bokse edasi, panin Arese valmis, tegin bokse edasi... Petulia boksist 3 kärutäit välja, Matilde omast 5 või kuus. Pärast mõlemasse 4 kärutäit puhast asemele. Siis pesin veel Arese puhtaks, pühkisin koridori, jalutasin Nearcot ja pesin selle ka puhtaks, andsin taga tallis söögid ette ja saigi päev otsa. Carmelo tuli ka õhtupoole talli hobuseid vaatama ja sain vähemat pärast lõpetamist koju ära, ilma et mingit suuremat klatšijuttu oleks pidanud kuulma jälle.

Ahjaa, vahepeal oli väike intsident, mistõttu ma lõpetasin Elisaga igasuguse inglsekeeles rääkimise. Ma talle ei öeld midagi, aga minu vastused talle on vaid itaaliakeelsed. Jah, kui ma millestki tõesti aru ei saa, saan küsida, aga töös võiksime kasutada kõik ühte keelt. Nii vast väldime edaspidiseid arusaamatusi...

Siis veel uudiseid, et Luisa sätib Petuliaga võistlustele. Catanzarosse, aga mitte sinna, kus ma ka võistlustel abiks käisin. Miski teine tall. Täna pärastlõunal Angelo viib Petulia oma treikuga sinna. Luisa tahtis, et ma enne aitaksin Petulia lakka ja saba lõigata. Veel pakkus Luisa, et ma võin pühapäeva hommikul temaga kaasa minna. Elli ja C ütlesid mulle kohe seepeale, et näe, tahab tasuta abilist endale. Aga kui maksab, siis on ok, muidugi võid minna. Ma ei öeld Luisale kindlalt midagi veel, aga teistel põhjustel, mitte seepärast, et tasuta abiliseks ei tahaks minna. Eile aga selgus, et pühapäev täitsa vaba ja võin minna küll. Luisa ütles mulle enne: "Maarja, kui ma ütlesin, et tule kaasa, siis mõtlsin vaatama, mitte seepärast, et mind aitama peaksid tulema." Mina nii ei mõelnudki, sest Luisa on alati korrektne nende asjadega ja ütleb ette, kui midagi tahab.

Kuigi Luisa ei kuulu just ka mu lemmik-itaallaste listi, siis lähen ma temaga pühapäeva hommikul ikka kaasa.

Põhiline põhjus on see, et on lootust kohata eestlannat (:

Ahjaa, seda ma ütlesin, et eile oli ilm nii rõvedalt palav ja terve päev paistis päike metsikut moodi? Hihii.. 

Koolisõit ja muudest tegemistest

Pilte Cosenzas jalutamisest. Oli jälle üks palav päev. Esmaspäev, 15. aprill, kui ma ei pidanud talli minema, sest Ciccio&Elli ja kogu kompanii käisid Puglias. Alessandrale otsiti uus hobune valmis. La Luxi asemel.

Väiksed "kõrkjad"

Cosenza vanalinn

Pargis

Fiat

Vanalinna elu

Teisipäeval tallis. Õhtul sain autoga sõita. Sõitsin Ciccio lähedalt Montalto poole ja sealt kiirteele ning ringiga Rendesse tagasi. Nii naljakas. Õhtul hea sõita, pole palju autosid, aga nüüd juba üsna harjunud ka siinse liiklusega. Ja mul polegi meelest läinud mis järjekorras need pedaalid autol on :D

Kolmapäeval talli. Andsin Andreale ja Manuelile La Luxiga trenni. Enne oli juba tund aega Alessandra sõitnud.

Neljapäeval ärkasin varem. Käisin Carmelo juures baaris hommikueinel ja pärast talli. Kuulsin, et üks tore tädi, kes meiega Ciccio juures alati pühade puhul einestanud on, suri homikul ära. Täitsa nagu ilma põhjuseta. 51. aastat vana. Kahju.

Elio käis tallis. Jättis Corinto sepa raha, ainult 50€, et sepp paneks samad rauad alla. Siis laulis kõva häälega, et tema hakkab nüüd sõitma ja homme kohe tuleb ja laseb hobuse kopli või teeb kordet ja siis tuleb ning teeb laupäeval kordet ja pühapäeval sõitma. Muide, ma ei tea, mis jama on või mida minust talle kokku räägitud on, aga see mees ei räägi enam minuga. Ei ütle tere ega head aega ka mitte.

Reedel tallis. Corintol käis pärast kolme kuud sepp viimaks ometi. Aga vanad rauad olid nii kulunud, et neid enam alla ei kannatanud panna. Kuna Elio seda 10 euri ju rohkem ei jätnud, otsis C ise oma vanadest raudadest midagi paremat kokku... Mina hobust ei liigutanud, sest omanik ju ütles, et tuleb ise. Ei tulnud ta aga kuskile.

Veel andsin puhanud Luxga Andreale ja Manuelile trenni. Kõik olid ülitublid ja hobune ei saanud ka mingit hullu koormust. Toredam päev kohe.

Õhtul käisime ühes baaris Carmelo ja sõpradega Paulaneri õlle peol. Huvitav kogemus. Kõige pealt pead seisma pea tund aega õlle järjekorras, siis jõuad maha istuda, jood ja seisad siis pooleks tunniks vetsu järjekorda. :D

Laupäeval tallis. Elio tuli, ei teretanud mind, aga küsis Cicciolt, et kas ma Corintole kordet teeksin. C ütles, et ma olen üsna hõivatud täna ja tehku ise oma hobusele kordet või siis tulgu ise minu käest küsima. Elio vastas oma uimase "aa... " ja siism õtiskles edasi: "No aga homme ma ei saa niikuinii tulla ratsutama, seega mis ma tast siis täna kordetan, tulen parem esmaspäeval uuesti." Haige inimene.

Õhtul kui ma Ipanemasse jalutasin, nägin kuidas üks Toyota sõiduauto end ühe värava ette parkis ja kuidas igast ilmakaarest selle auto poole kassid kokku jooksid. Jah, ma näen pidevalt, et kiisudel on plasttaldrikutele seal väravanurgas toitu pandud, konservi. Ükskord nägin, kuidas see tädi taldrikuid puhastas ja uue toidu pani. Tal oli kolm konservipurki näppus. Nüüd nägin, et kassid tunnevad ta auto ära ja jooksevad kohale. Impressionante. 

Pühapäeva hommikul oli ilm üsna kahtlane. Lubas sadu muide, aga meeletult soe oli olla. Läksime Carmeloga Paglialongasse, Boscarelli talli, kus toimusid koolisõiduvõistlused. Läksin esimest korda siis koolisõitu vaatama. Inimesega, kes elus esimest korda nägi koolisõitu. 

Hobuseid oli kohal kokku võib-olla 15. Rohkem kindlasti mitte. Nägime kolme erinevat skeemi. Tase oli seinast lakke. Lapsed, ponid, hobused, onud, tädid ja siis ratsutajad ka. Igatahes alustuseks vaadates ma üritasin Carmelole nii palju seletada kui ma selleks suuteline olin.

Mingi hetk läksime sööma, resto süsteemist oli saanud üsna koolisöökla süsteem ja veidi jama värk oli. Teenindus ei olnud ka just kõige asjalikum, aga saime pihta, miks... Igatahes meie lauda jõudsid veel teisedki 4 inimest sööma. Üks sõitja, keda sõitmas nägime, tema nais-treener, selle mees ja seltskonna groom, tundus olevat india poiss. Või filipiin. Mina neil vahet ei tee. Naine - treener ei olnud kindlasti mitte itaallane, aga kuna teda väga palju rääkimas ka ei kuulnud, ei saanud aru.

Pärast lõunat kiirustas ta aga riideid vahetama ja nägime meiegi teda juba soendusväljakul, kui restost väljusime. Ma ei tea, mis klassiga tegu oli, sest siin ei ole nende nimetus sama nagu Eestis. Ja ma tean üldse koolisõidust jube vähe, seega andke andeks. Küll aga oli näha kangvaljastus, frakk ja silinder.

Ja pärast soendust asus võistlusväljakule Elena Trius. Seda paari oli juba soendusväljakul lihtsalt lust vaadata. Olin enne just Carmelo tähelepanu kannustele juhtinud.. Seda põhjusega, et nägin koolisõidus ketaskannuseid. (Hiljem lisatud - ERLi koolisõidumäärustikku uurisin. Oli kirjas, et võb kettaid kasutada. Jälle targem.)
Tädil ketaskannused polnud, aga tema kannused olid ikka korraliku pikkusega... Ent nende kasutamist oli vaevu näha. Hobune polnud rulli tõmmatud ja kogu paar mõjus nii rahulikult ja arusaadavalt... Ja mitte ainult meile, vaid kõik olid neist huvitatud ja neid jälgimas. Meie pärast uurisime, kust nad pärit on. Tegutsevad Baris oma hobustega. Samuti Puglias. Olime siiski ühes lauas lõunat söönud, seega oli meil täitsa õigus kõnetada :) Kui tädi kuulis, et ma Eestist olen, naeratas ja küsis kohe, kas ma vene keelt ka räägin.. Kahjuks ei mäleta ma enam mitte mõhkugi...

Lisaks ketaskannustele sõideti seda viimast kõrgemat klassi ka pika stekiga. Üsna hea oli vaadata ka üht Sitsiilia onu sõitmas. Tema ketaskannused mind häirisidki (kuigi neid oli ka madalamates klassides). Veidi naljakas oli vaadata tema massi selle fraki sees, aga sellega harjus lõpuks ära, kuna hobune liikus ikka ilusti võrreldes ennelõunat nähtuga.

Kõhukas sitsiillane

Selles arvestuses oli veel kolm ratsanikku, üks neist Elena õpilane ja üks äärmiselt ninakas preili, kes oma hobusega kuidagi hakkama ei saanud ja soendusväljakul oma treenerilt kõvasti pragada sai, et hobust väntsutas. Treener tegi paar ringi hobusega, istus rahulikult, ei kangutanud ega surkinud hobust kannustega ja varsti lasi ratsmed lõdvaks ning hobune oli hoopis teine, liikus ja tegi kõike palutut.

Läksime Paglialongast ära, sõin jäätist, kolasime ühtedes mahajäätud majades ja pärast sõitsime mere äärde üheks jalutuskäiguks.

Esmaspäeval oli ilm rõvedalt külm ja vihmane. Ei tea, mis juhtus. Käisin tallis. Tegin boksid, valvasin platsil pool tundi koera. Pärast  olid kõik platsil Angelot vaatamas, mina istusin tallis, kuna see tuul oli nii rõve ja mul pold just tuju seal külmetada ja lolli juttu kuulata. Kui kella seitsmeks lõpetanud olime, hakkasime kell kaheksa umbes koju sõitma, sest neil oli vaja 40 minutit Luisat ja Pierot taga kiruda. Ma läksin vahepeal jänkusid vaatama ja jalutasin niisama ringi.. Sest mulle ei paku selline asi pinget.

Õhtul tunnistas Carmelo mulle üles, et talle meeldis koolisõitu sel pühapäeval rohkem vaadata, kui üle-eelmisel nädalal takistussõitu. Just viimased paarid tõestasid, et koolisõidus on palju rohkem elegantsi ja harmooniat ning asi nõuab paremat koostööd hobusega. Takistussõit siin tasemel jätab mulje, et vajad vaid head hobust ja siis võib ka 75-aastane raja läbi uhada. Ma olin positiivselt üllatunud ja ei saa seda mainimata jätta lihtsalt :D 

Teisipäeval olin kodus.

Ma olen ka elus endiselt. Mõtlesin, et ma mõnda aega annan teile kevadpuhkust, ehk et ei pea seda jama lugema (:

Tegelikult on lood nii, et siin on metsik päike ja päeval hea soe olla. Hommikul on hea ärgata ja tuur õues jalutada, kusagilt kohvi ja sarvesaiake võtta ning koju lõunat tulla tegema. Siis talli... Sellest ma enam väga rääkida ei taha, sest ma ei suuda enam ise ka uskuda, mis seal toimub kõik... Ütleme nii, et olen bokside tegemisega nüüd hõivatud ja mulle elus esimest korda meeldib see töö. Sest keegi mind ei sega, suhtlen hobustega ja ei pea kuulma seda meeletut jama, mida inimesed suust välja ajavad. Paraku on mul vaid 10 boksi teha... Need saavad liiga ruttu valmis.

Mu "patente" (see ratsutamise kaart) ripub endiselt kusagil õhus, sest kõik räägivad mulle eri päeval erinevat juttu. Kui seda esmaspäevaks kätte pole saanud....

Varsti teen piltidega postituse ka. Loodan vähemalt. Sest mu nett saab ka üsna pea otsa ja siis teate, miks mind siin kirjutamas pole. Igatahes... Naudin päikest. Kuulsin, et teil on ka kevad seal... Viimaks ometi (:

Ikka kuulan ja imestan...

No ma pean siia ikka lisama selle tõestusmaterjali, et meil nüüd soe on :)

12.04.13 kell 17.09

 Pärast oma eelmise postituse kirjapanekut reedel läksin ma jalutama. Jalutasin Rogesist läbi Commenda Quattromigliasse ja tagasi ka, mis tähendab, et jälle üsna pikk maa. Aga ma ka jalutasin rahulikult ja vahepeal külastasin mõnda poodi või baari. Kaks tundi edasi tagasi. (hiljem muudetud) Kaardilt vaatasin, et üks ots on 3,3 km, Metro juurest Castiglione Cosentino raudteejaamani. Seega kokku pea 7 km. Aga ilm oli ju super jalutamiseks (: (Kati, nüüd on mu orienteerumisega juba kõik korras ja tean täpselt, kuidas raudteejaamast koju saab :D )

Laupäeval käisin tallis. Üsna tihe päev jälle. Tegin boksid, Aitasin Luxi valmis, panin Elektra valmis, juhendasin natuke Manueli, pesin Elektra, kordetasin Nearcot. Viimase tegevuse ajal tulid Luisa ja Piero platsi äärde minuga juttu rääkima ja vahetasime jälle huvitavaid muljeid... Sain targemaks, et mu litsents on hoopis ilmselt Puglias lastud teha, seepärast Boscarelli tallist mulle vastu polegi kirjutatud. Eks ole näha.

Elli ratsutas Elektraga. Keegi küsis Cicciolt, et miks Elli ei sõida oma hobusega... C ütles, et ei sõida jah, sest kolmandal korral nüüd pärast pausi sõitmist kukkus Elli jälle alla. Seega mõtetu oma konte lõhkuda ja C sõidab nüüd ise hobusega. Elli peab mingi muu sõidulooma seniks leidma, kuni C Aresest pukitamiskombe välja juurutab. Mul on selle asja kohta oma arvamus ja see on natuke teistsugune. Et näiteks võiks alustada terve raamiga sadulaga sõitmisest ja siis hobuse selga uurida natuke ja sõitma õppida... 

Veel oli uudis, et C ikka tahab kärmesti uue platsi valmis saada, sest muidu ei saa uue hobusega sõita.

Eliost pole jälle mingit haisugi tallis. Unustas ära, et rautamisest kolm kuud möödas ja vahepeal juba lubamas käis. Aga täna ütlesin Ellile ka, et ma enam vist ei sõida Corintoga. Tagantjärgi mõtlesin, et lollisti tegin vist, sest nüd jutt levib Ellilt Cicciole, C räägib raudselt ise Eliole a la mingi muinasjutu kokku ja kõik on jälle hästi rõõmsad edasi. aga ma tahaks ise eliole öelda, et mul ei ole mõtet tema hobusega tegeleda, kui ta ise vähimatki huvi selle asja vastu ei näita. Seda enam, et ta hobune pole mingi valmis tööloom ja pärast mitut kuud boksis seismist ei ole midagi tahta, et lihtsalt võtad ja jätkad sealt, kus pooleli jäi. Eriti nüüd kevadel, kus ma märkan, et hobune on kõhnaks jäänud. Karvavahetamise aeg on ka ja mingit rohelist või lisa mineraaligi nad ei saa. Ussirohu uus doos ei teeks ka paha, kui ma vaatan, mida see hobune endale sisse näkitseb...

Mis veel... Marloni hobuse jalad on nagu puuhalud all, ei taha see loom enam joosta ja C käis hobusel seljas. Sõitu ei näinud, aga pärast andis Marlonile kannused ja pika steki ja ütles, et peab neid kasutama, et loom liiguks. Palju õnne.

Pühapäeval käisime ühes mägises piirkonnas nimega Potame. Seal on Walteri perel mägimaja ja käisime enne talliminekut lõunal. Kihvt koht, natuke meenutas Silat, kuna kõrgus oli juba paras, et korralikku kaldega katuseid näha ja puitkonstruktsioone. Ja siis kuulad seda juttu, et mismoodi see lumi ikka katuse pealt alla libises ja -7 kraadi oli.... Jah. :D

Potame kohalik

Mägilehmasid nägime ka, kui Walteri maja taga otsisime. Need lehmad on nii lahedad.

Aga sõime korralikult. Pastat seentega ja lihapalle ja pitsat ja üht head kooki ka, mis Walteri ema teinud oli. Väga armas. Talli jõudsime hilja ja siis hakkasin bokse tegema. Rahvas tuli sõitma ja Elektrat tapeti ka kolme inimese poolt jälle. Müstika.

Esmaspäev on mul vaba. Aga sellest kirjutan järgmises postituses (:

Ah, selle nalja pidin ka veel lisama, et Ciccio ei mõista, miks ta uus houne nii närviline küll on... Ta nägi vist videot, kus hobune oli 15 päeva sõitmata ja tehti kordet, jooksis imeilusasti ja kõik timmis. Nüüd aga hobune keksib boksis ja kordel pukitab ja mängib lolli. Äärmiselt huvitav. See pidi ikka tulema sellest, et hein on kaeraga. Kaera taimed sees.. (Kuigi ma mõtlen, et ega see ometi tuulekaer ei või olla?) Ja sealt see üleliigne energia tuleb...

Tegelikult on vast nii, et isegi saksamaal tipphobused peavad iga päev liikuda saama. Kas kordel või karussellis, jooksuaias või käimislindil... Aga keegi ei jäta head hobust lihtsalt boksi seisma, topi teda kurguni kaera täis ja looda siis, ethobune ninnu-nännu on, kui kuu aja pärast boksist jälle välja võtta... See ajas mind reaaselt naerma täna.