La Luxi ravi

Kuidas ma peaks elama riigis, kus inimesed on nii kinnise mõtlemisega, et nad ei taha uskuda ka pärast internetist leitud fakte, et kevad 20. märtsil hakkab? Ja on seda hakanud juba viimased 5 aastat... Ja veel enne seda...

Eile käisin ühes "mõttetus mägilinnas" nimega Rose (loe roose, tähendus roosid). Seal elavad Ciccio tädi ja onu (ma ei tea, kumb tegelikult ta sugulane on, siin on nad mõlemad tädi ja onu). Kuna onu oli viimaseid päevi haiglas, aitasin tädil maja ära koristada, mis kuu aega kinnisena seisnud. Mööbel, aknapesu ja nipetnäpet... No see mööbel.. Oeh.. Nii palju klaasi ja peeglit. Aga enamvähem saime valmis, ehkki ma ei saanud mitte kui midagi aru, mida C tädi mulle rääkis. Ta räägib soravalt dialekti, millest mul pole aimugi...

Pärast tuli C meile järgi ja läksime tema juurde sööma. Pärast taldrikutäit pastat ja klaasi veini kiirustasin talli, et näha, mis saabunud vet Luxi kohta ütleb. Vetil pole aga suuavamise raudu (kuidas iganes seda õigesti nimetatakse) ja udis seal niisama ringi, keelt suust väljas hoides. Ühesõnaga ta ei näinud seal tegelikut mitte midagi... Aga ütles, et ilmselt on hobune heina süües hammustanud mõne kõvema kõrre või oksatükikese igemesse või hamba vahele ja see on tekitanud põletikku. Ilmselt on see tükike või sodi seal alles ja seepärast midagi paremaks ei lähe. Nüüd, kui asi avanenud, tuleb vähemalt mäda välja, aga tuleb anda antibiootikume, et põletik ei leviks ja asi hullemaks ei läheks. Niisugune jutt.

Veel tuli helistada omanikele ja öelda, et edasine protseduur näeb ette hobuse rahustamist ja suu avamist, sealt põletikutekitaja otsimist... Omanikud olid aga öelnud, ettahaksid, et seda teeks siiski päris vet, kes hobustega töötab. C oli öelnud, et kui nii, siis helistab, et kohe homme on vaja, aga see asi läheb kulukaks ja peavad kõik kinni maksma ilusasti. Seepeale omanik siis leppis otsusega, et tuleb ja teeb see vet, kes kohalik, sest hobust tuleb NÜÜD ja kohe ravida.

Muidu eile tegin taga tallis boksid ja pärast kordetasin Nearcot ja pesin Arest. Plats oli täitsa enamvähem... aga Corinto õue ei saanud, sest mina pidin ootama, kuni C Arese kordetamise lõpetab ja siis jagati heina ning hakkas sadama ka veel... No mitte ei lähe nii.

Täna lõunal käisime jälle Roses, aga ainult tädil järgi ja teda lõunale toomas. Siis läksid Elli ja C ka lõunale ning ma hakkasin bokse koristama. Saabus veterinaar ja Sabina ning Alessandra ka. Ma ei olnud asjal väga palju ligi, piilusin bokse tehes, mis toimub, aga juttu väga ei kuulnud. Seda aga nägin, et arstil pold endiselt midagi suu avamiseks, pigistas veel mäda välja ja pügasid karvad augu ümbert, aga mitte midagi rohkemat ei toimunud. Hobusele tehti tuimestav süst, tukkus jala peal ja hiljem kirjutati rohtu.

Küsisin siis Ellilt, et kas leiti üles see põletiku põhjustaja? Elli vastas, et ei. Vet arvas, et järelikult on põletiku tekitaja hobust hoopis väljapoolt mõjutanud. Ma loodan, et ma sain sellest lausest valesti aru... Või tahtis Elli öelda, et see on välja tulnud.... Aga see pole kuidagi loogiline, et miski asi a la hobust väljapoolt torganud ja seetõttu on asi nii läinud.... Rohkem me sel teemal ei rääkinud. Haava ümbert lõigati kõik kuivanud koed ja karvad ära, see jäi endiselt avatuks. Puhastasin hobusel boksi, sai kõik uue puhta puru alla ja kujutan ette, kui ta püherdab....

Ciccio pügas täna Arest, mina tegin boksid, jagasime söögid ja tallis olime lõpetanud. Ent igasugu pläkutamise ja jokutamisega läheb meil iga õhtu see asi pikale...

Kuiv boks

Esmaspäeval tegin kõik boksid, Ciccio hoidis sepal silma peal, kes Arest ja Matildet värkis. Pärast viisin Corinto õue rohtu sööma ja andsime söögid ette.

Õhtul käisin Carmelo baaris. Sinna teel olles sain ühe huvitava foto ja veel toredama foto sain ma baaris (:

Tänavakunstnikud

Ipanema. Ja Eesti suveniir aastast 2011 (:

Teisipäeval tuli Elli 9.30 järgi ja viskasin vanade katusekivide hunniku teise kohta ümber, et Ciccio saaks sinna uue boksi ehitada... Päris palju kive oli ja pääris palju ämblikke, sisalikke, sajajalgseid, misiganes elukaid ja veelkord misiganes elukaid oli seal kivide vahel. Lõpuks, kui Ciccio ise ka Cosenzast tagasi jõudis, aitas ka natuke. Naeris, et ma ämblikke kardan, ise kardab sisalikke...

Käisime lõunal Ciccio majas ja pärast tegin kõik boksid ning puhastasin taga veenõud. Siis võtsin Luxi boksist välja ja leotasin ta haavaümbrust, et veidi mädast puhastada. Desinfitseerisin augu ära, aga üsna mõttetu, kuna auku kinni ei pannud, sealt tuleb süües ja sügades igasugu vedelikke välja ja parem olgu siis nii.. Ent VETi on vaja ! See muidugi ei tulnud ja pidavat kolmapäeval tulema.

Tööpõld

Boksi materjalid

Nii lihtsalt käibki

Linda!

Tulevane plats

La Lux

Corinto

Viisin veel pärast Corinto välja sööma.. Tüüp on nagu tiksuv kellapomm, homme ähvardab jälle vihma ka, seega ei tea, kuna vabalt jooksma saaks...

Jagasime söögid ette ja hobustele endiselt veel teised tallitekid ööseks peale ning oligi kõik viimaks. Terve päeva oli Cicciole seltsiks Walter. Jumal tänatud.

Ent siiski pani Ciccio päevale kuldse täpi. Pärast Luxi puhastamist võttis ta Arese boksist välja.

Ciccio: "Vaata nüüd hoolega. Teed kabja hästi-hästi puhtaks eks ja siis peab panema kabjarasva siia põhjale. Vaata, kui kuiv on kabi, mõraneb... hirmus kuivad kabjad on, boks on liiga kuiv! Saepuru on täitsa kuiv ja jalad on liiga kuivas."

Mina: "Hahaha... See ei ole ju sellest!?"

Ciccio: "Nojaa, aga hirmus kuivad on. Pane rasva alla ja siis on parem."

Ühesõnaga.. Ma ei korista Arese boksist märga ära, sest seal tõesti polegi seda eriti. Oma niiske koht on, aga uut puru pole alati asemele panna, seega teeme bokse Ciccio moodi. Ja nüüd ta ütleb, et boks on liiga kuiv. Täiesti normaalne kuiv ase... aga hobune pole teab mis ajast väljas käinud, st et ta kapju pole teab mis ajast pestud. Alati kui trenn on, pestakse ju kabjad veega ja nii nad ei kuiva. Nüüd on siis näha, millised Arese kabjad on, kui iga päev vett ei saa. Minu teada tuleneb kabja olek ja materjal siiski enamuses osas sellest, mida hobune sööb. Jah, oli küll kuiv kabjapõhi, aga mõranemisega seal veel küll tegu ei olnud.  Kellelgi on kommentaare selle osa kohta ?

Niisugused on lood

Ma kohe ei teagi, mida siia seekord kirjutada. Tahaks.. Või peaks äkki ütlema, kui palju ma siinsest tallimajandusest ja Ciccio olemusest jälle aru olen saanud. Mida rohkem ma mõistan kohalikku keelt, seda rohkem saan ma aru, mis siin toimub... Ja seda rohkem saan ma aru, et enne ei saanud ma ikka mitte midagi aru. Mulle on loodud paljudest asjades just selline pilt nagu on tahetud luua. Ja nüüd ma näen... Aga ka veel mitte päris selgelt, sest ma ei saa aru, mis ajendab üht inimest käituma nii nagu ta käitub.

Eile talli minnes jäeti mind sinna üksi ja pidin tegema kõik boksid. Ciccio ja Elli läksid kusagile heina vaatama, mida juurde osta. Kuulsin, et pakihein ja 3 € pakk. Sisaldab jälle kaera. Mitte ei pidavat ilus roheline hein olema. Jutu järgi. Ja ühe pakiga pidi ühel söögikorral saama 4 hobust söönuks. See on Ciccio loogika. Nüüd mõelda, et nad 2 korda päevas süüa saavad ja ülejäänd aja boksis tühja vahivad... Ma ei tea, mitme kilosed pakid on.

Igatahes oli mul hea rahulik tööd teha. Sonkisin uue hargiga kõik boksid läbi, sest väga mugav oli nüüd boksid päriselt puhtaks teha. Vahepeal parandasin veel Mendieta "ust". Ta seisab ainult kumminööri taga, sest Cicciole ei meeldi need uksed ja väidetavalt ei peaks kummipaelaga künahaukamist ka jätkata saama. Pole tõsi, Mendieta tirib kummipaela ka ja lõhub need kõik ära selle tirimisega. Eile oli tal uus pael, mille kinnitus aga andis venitamisel järgi ja hobune seisis kaks korda ilma ukseta boksis. Välja ka ei tulnud, sest ega ta vabatahtlikult seda uksepakku ei ületa. Lõpuks panin talle vana kummi metallkinnituse ja asi oli korras, kuni õhtuni, mil ta kummi enda jälle katki tiris.

Saabus Elio talli. Näitasin, et Corintol lakka lõikasin ja hobune näeb kobe välja ja kõik, aga üks probleem on nüüd. Kaks kuud tagasi käis viimati sepp, aga esimesed kabjad tahaks ikka kangesti juba värkimist saada. Vaatas ja ahhetas, midagi tarka ei öeld ja läks minema. Siis saabus Luisa. Pani oma hobust valmis ja rääkis Petuliaga, nagu tavaliselt, juttu. 

Üks hetk ütles Petuliale: "Miks sa ei vasta mulle?"

Ma avaldasin arvamust, et äkki on parem, et need hobused meile ei vasta.

Luisa: "Ei, mina küll tahaks, et minu hobune minuga räägiks, ma olen selline romantik ja mõtlen, et see oleks ilus"

Mina: "Heh.. ma arvan, et selles ei oleks küll midagi romantilist, mida nad siin meile ütleks"

Luisa naerab: "Arvad sa? Aga siis nad ütleks, mida me saaks nendega paremini teha..."

Mina: "Usun, et sa ei tahaks seda kõike teada, mida nad meil muuta käsiks"

Läksin Corinto boksi tegema, see eraldi õues.

Varsti tuli Luisa sinna, pani omale sääriseid peale ja küsis:

"Maarja, mis sina siis arvad, mida ma oma hobusega muutma peaksin?"

Vastasin talle seekord, et mitte ainult tema, aga pidasin üldiselt silmas, et hobused ütleks, et nad tahavad õue saada ja liikuda, mitte boksis passida näiteks. Luisa vastas juba tõsisemal toonil, et tema arvab ka seda ja on püüdnud Cicciole seda rääkida. Aga Cicciot see hobuste õuelaskmine ei huvita. Jah, Luisa ja Piero saavad aru, et hobused peaks kopis ka käima. Piero ehk vähem, aga siiski on nende hobused ainsad, kes jooksuaeda kasutanud on. Veel lisas Luisa, et kui minul peaks jääma aega, siis võib Petulia alati boksist välja võtta ja teda jalutama viia või koplisse lasta. Ta käib ise tööl, nentis fakti, et tal on kahju, et ise ei jõua nii tihti siia ja kui õhtul jõuab, annab C juba süüa ja polegi midagi teha.

Aga ma täiesti mõistsin Luisa juttu. Sest loomulikult oleks mul hea meel, kui oleks keegi, kes mu hobuse välja viiks ja teda jalutaks või temaga tegeleks. Asi on siiski hobuses. Nende pärast me seal tallis ju käime. Aga Elli söödab seda pidevalt ette nii, et Luisa tahab siis rääkida kõigile, et näe, minu hobune käib ja seal on keegi, kes tegeleb ja mulle tehakse ette-taha kõik ära ja bla bla... Jah, oleme kõik aru saanud, et Luisa on inimene, kes vajab äärmiselt palju tähelepanu. Ent... Mõnes asjas on tal siiski õigus ka.

Petulia teemal edasi rääkida, siis C unustas hobusele soola tagasi panna. Õhtul L märkas seda ja küsis... Ciccio ütles aga, et sool sai otsa. Luisal oli uus kivi olemas ja palus selle ette panna. C pidas peenikest naeru omaette ja mina ei teinud sellest sigadusest väljagi. Miks sa pead valetama? Seleta asi rahulikult ära, et näe, võtsin kivi ära ja vaata - boks on puhtam, hobusel probleem lahendatud... Aga nüüd topid uue kivi ette, korjad selle pärast jälle eest ära ja unustad ette panna, kui Luisa jälle tuleb... Ütled siis ka, et hobune sõi kahe päevaga terve 5 kilo soola ära v?

Taga tallis Luxi boksi tehes nägin, et enam pole hobuse pale ainult paistes. Sinna oli tekkinud üks teravam või veel eraldi üles paisunud koht, mis nüüdseks oli avanenud. Nahk katki, mingi kude sealt välja paistmas. Ma ei hakanud seda katsuma, kuna olin enne meie kasse näppinud ja siis tegin bokse.. Ilmselgelt pold mõtet oma kakaseid näppe sinna sisse toppida ja hobune tõmbas pea eemale juba lähedalt vaadates. 

Pärast, kui C tagasi tuli, küsisin, et kas ta ka ikka teab, mis värk on. Jah, teab küll ja hommikul oli üle liitri sealt mäda ja vedelikke välja pigistanud. Aga omanikule ei helistanud. Elli ütles, et homme tuleb vetile helistada ja olenemata sellest, kas omanik tuleb talli või mitte. Aga seda seepärast, et Cicciol on vaja vet kutsuda kassidele ka. Et kui ta juba kassidele tuleb, las siis vaatab seda hobust ka... Uskumatu.

Õhtul taha talli süüa viies ütles C, et Angelo Macellanile ma süüa ei paneks, sest Angelo ütles nii. See sepp, kes käis, oli märganud, et hobusel jalad soojad ja arvas, et võib olla lisasöödast. Jah, isegi, kui tal õigus on, siis taibukas oleks jagada see ühe korra portsjon lihtsalt kahele söögikorrale, sest nüüd ühtäkki hobune ühel korral lihtsalt toiduta jätta... Seda müslit saavad nad palju! Ja heina vähe. Ja söögikordi peaks olema kolm. Aga mis teha... 

Viskasin näpuotsaga müslit ikkagi hobusele sööginõusse, sest muidu too läheb päris lolliks, et mitte midagi talle antud pole.

Sepast, soolast ja uuest hargist

Neljapäeval olin kodu. Tegin küpsiseid ja ahjupastat. Reedel samuti kodus. Koristasin ja õhtu käisin Metros ning päris õhtul sõin parimat risottot, mida kunagi söönud olen. Mereandidega.. Mm (:

Täna tallis, tegin Ciccio boksid jälle. Samal ajal käis ka sepp Angelo hobusele. Giancarlo. Kes on muuseas veetnud 2 kuud Tallinnas. Ma ei tea, mis asjus, sest küsimuse peale vastast ta, kui lahe pusa mul on...

Tema töötamist ma ei näinud. Ainult et tal on ka mersu buss töötamiseks ja teeb kuumrautust. Sain teada, et C hobustel ei käi ta mitte seetõttu, et temaga olevat raske kontakti saada vaid kuna Cicciole väga ei meeldi ta tööstiil. C kommenteeris, et kuumrautus on hea küll, aga siis, kui seda teeb keegi, kes seda oskab, sest muidu võib kabjad tuksi keerata. Aga Giancarlo pidavat kasutama palju kvaliteetsemaid töövahendeid (raudu, naelu) kui Roberto. On näha jah, et tema rauad ei tule alt, kuna naelad kabja sees pooleks lähevad.

Aga Roberto oskab ka kapju tuksi keerata, seega ma ei näe olulist vahet...

Pärast vedasin Corinto õue rohtu sööma ja jalutasime natuke muda sees. Viisin pesuboksi, et kabjad mudast puhtaks pesta ja saabus Luisa, kes imestas kohe, et kas käisime sõitmas, et hobust pesen...

Luisa hobusest nii palju, et üks positiivne muutus on toimunud. Ciccio sai Corinto näitel aru, et kui hobune liiga palju soola sööb, siis joob ka palju ja märgab boksi. Ütles, et võttis Petulial soola eest ära ja hoobilt jäi hobusel boks puhtamaks. Ütles, et paneb soola tagasi siis, kui Luisa talli tuleb. Täna ta käis, aga märkasin, et soola tagasi küll polnud pannud. Luisa ei pannud tähele ka.

Aga Ciccio põhjendus asjale oli see, et tegelane märgab liiga palju saepuru ja see pole kasulik, seega peab midagi muutma, aga mitte seepärast, et hobuses asi oleks. Ma seletasin siis, et järelikult on nede hobuste probleem igavus, et neil polegi paremat teha, kui soola lakkuda. Seda arvamust ta eiras väheke...

Luisale ütles C ka, et sool tueb eest võtta, kui Corinto teemast rääkis. Luisa lõi käega ja ütles, et Petulial pole asi sellest, kuna vet käskis soola ette anda. See imepärane vet-isiksus, kes midagi ei tea. Ja siis lisaks piimapulbrit, pärmi ja õli söödale lisada, et see pidavat probleemi lahendama... Luisa söödabki hobusele kaks pakki pärmi, õli, õunu ja porgandeid müslile lisaks. Piimapulber osutus liiga kalliks, et sööta...

Siis veel käisid Paolo ja Alessandra oma Luxil külas. Luxi pale on jälle suuremaks läinud, nüüd on seal justkui midagi veel välja pundunud või paiste läinud, kohe lõualuu all, lümfisõlmede lähedal. Kaugelt oli näha, lähedale näppima ei läinud. Tüdruk käis hobusele rohtu söötmas, tuli tagasi ja parkis hobuse pesuboksi ja siis kõik vaatasime hobust, kuidas ta viimaseid rohukõrsi mälus. Pea viltu ja kaua aega, näha, et ebamugav. Ja siis C ütles: "Minu arvates ei ole asi hammastes. Pale on ju paistes!" Jah...

Kui tallis lõpetasime, läksime ühte suurde müügikeskusesse C kodu lähedal. Brico. Nagu meie.. Bauhof või mingi ehitus- ja aiakaup. Seal müüakse ka sõnnikuharki. Mis maksis koos puust varrega 17 €. Ma olin nõus selle hargi ära ostma, sest selle katkiste harudega traadipalliga on üsna võimatu boksi teha ja Ciccio ostmisi on ju teada. Ilma varreta kahjuks harki müügis ei olnud. Kui C mind selle hargiga nägi, pistis kisama, et no see äheb katki ja kodus tal on neid varsi küll ja maksab ka palju. Aga see on terve! Ütles, et teises poes, mis asub Cosenza teises otsas ja kuhu ta naljalt ei satu, müüakse palju odavamalt, teistsugune ja ilma varreta. Olime juba kompromissil, et kui ta esmaspäevaks sealt uut ei too, tuleme esmaspäeval ja ostame selle, sest uut harki on vaja. Siis Elli ütles, et niikuinii C ei lähe ju sinna teise poodi.. C mõtles ja ütles, et olgu siis, võtame selle. Kassas nõudis ta, et maksab ise hargi eest. No näha oli, et ta seda teha ei tahtnud, aga üldiselt on need tema hobused, seega tema sitt ja oleks õige ka tema hargiga töötada jah... 

Vot, homme lähen talli uue hargiga sitta viskama, kuigi ma juba tean, et see vars seal taga küll kaua ei püsi, aga akutrell ja kruvid vist siia riiki veel levinud ei ole...

Kasside viirus

Hommikusöök oli mul korralik. Vääga hea tuli välja, aga nüüd vist tükiks ajaks isu läinud... (:

Lõunast talli. Puhastasin Elektra boksi, sinna läks meie viimane saepuru. Siis Luxi boks, kuhu läks "põhk". Seda põhku kärusse laadides leidsime ühe heinarulli alt kassi, Arturo, kes ei olnud kak õige parema tervise juures.

Nimelt on meie kassidel siin mingi haigus. Avastasime algul, et köhivad ja aevastavad kõvasti, siis on neil silmad rähmased ja seejärel võtavad päevaga kaalust niimoodi alla, et kassist pole enam midagi alles. Seejärel on nad loiud ja jõuetud ega söö ka. Algul kõhnumise põhjuseks pidasime jooksuaega. Aga mõned on normaalselt kõhnenenud, ent energilised ja söövad. Teised ikka täitsa haiged.

Eile oli C veti kutsunud. Vet ütles, et see on mingi viirus. Ütles, et kui kassipoegadele vaktsiin tehtud pole, siis ei imesta, et haiged on. Nüüd peab tegema süsti, 5 päeva järjest. Kui ei, on oht, et surevad ära, nagu me Syria leidsime. Ja neile ka, kes terved tunduvad. Muidu nakatuvad nemadki. Nii rääkis C mulle. Hommikul ta oli mingi osa kasse süstinud, nüüd leidsime Arturo. See aga ennast katsuda ei last ja kui kinni püüdsin, läks totaalselt kurjaks ära. Lõi oma kõik küüned mulle kätte kinni ja lõpuks lasin lahti ta. Põgenes ühte kanalisatsiooniauku. Pärast, kui põhu ära viisin, tuli ta sealt välja ja valmistusin teda uuesti püüdma. Panin kaks paari kindaid kätte, peale C nahst paksud kindad ja selga jope, et varrukas kaitseks. Kass aga kuidagi leplikum ei olnud ja näris ka kindast läbi. Ta hambaaugu igaks juhuks desinfitseerisin ära, mine tea, mis tõbi see on.

Keegi kuskil mainis ka, et nende vaktsineerimistega ei tasu üle pingutada. Seda meie puhtas keskkonnas võib rääkida küll jah, lisaks on meil talvel kõvasti miinuskraade, mis ka teatud baktereid ja viirusetekitajaid tapavad. Ent siinne keskkond on hoopis teine ja sobilikum igasuguste haigusetekitajate elutsemiseks. Palju hulkuvaid loomi, aastaläbi soe ja talvel ka vihmane, talli üldine hügieen on tegelikult alla igasuguse arvestuse... Ja siis need kassid ja koerad tänaval kõik segamini ja õhtul koju tulles igasugu haigused küljes... Hobustega jah lihtsam, kui nad ühes tallis, aga kui need vaktsineerimata loomad võistlustele lähevad, on jamad kerged tulema.

Aga edasi... Siis kammis C jälle sassi. Saabusid koju kaks kassi, üks minu suur lemmik Linda ja teine tema vend Benas. C ütles, et kui need end hästi tunnevad, siis süsti ei tee. Ise just ütles, et kõigile tuleb teha, muidu jäävad need ka haigeks. Benas aevastas siis korra ja C võttis nõuks ikka süst ära teha. See rohi on aga niisugune, et kui naha alla läinud, teeb vee ka kassile valu. Benas oli tubli, lasi süsti ära teha, aga pärast süsti nad karjuvad ja jooksevad ja heidavad püherdama, kuna ikka on valus. Hommikupoole tegime ühele emasele ka süsti, see ei saanud üldse aru, mis toimuma hakkas...

Igatahes ma loodan, et Lindal on nii tugev tervis, et ta nüüd viirust ei saa, kuna C otsustas ta süstimata jätta. Ja seda ta ei öelnud, kuidas selle haiguse nimi on. Ütles, et unustas ära. Ei imesta.

Pärast saabus talli Walter. Kuna sõita ei saanud, tõi ema ta niisama talli ja C lasi tal Elektra lakka ja saba kammida, kapju puhastada. Walter on nii.. kahtlane... Justkui magaks koguaeg. Kammis lakka koguaeg ühest kohast, ise vaatas ringi ja naeratas. Justkui ei suuda süveneda...

Mina lõikasin boksis Corinto lakka. Korraliku jupi ikka lõikasin maha, sest selleks ajaks, kui me ükskord sõitma hakkame, on see jälle kõvasti kasvanud. Aga talle tuli nii sporthobuse nägu pähe kohe. Lühike lakk sobib talle.

Siis oli söötmise aeg...  Etteruttavalt mainin, et Corintole ette antud heinakogus oli täna üli väike ja pool sellest hallitanud... Korjasin suuremadhallitse tuustid välja...

Ootasin, et heina jagamise järelt kohe põrand pühkida, Walter tegi Cicciole boksi uksi lahti. Aga see kõik käis aegluubis... Tean jah, et see oli tal esimene kord ja vb ta pole päris kodu veel... aga kuidagi tema olemus.

Ja pärast koju minnes C rääkis mulle... Walteri isa oli Cicciole rääkinud, et poiss pole päris korras omadega. Ta on praegu 23-aastane. Kui poiss oli 21, oli ta vägaväga armunud ühte tüdrukusse. See aga jättis ta maha ja poiss langes masendusse. Sellest masendusest sai aga päris depressioon. Oli end tuppa sulgenud ja hakanud sööma. Võttis juurde ühtäkki 23 kg ja ei rääkinud enam kellegagi. Enne oli ta olnud täiesti tore ja normaalne noormees, kes käis oma isa firmas aitamas ja oli ka sportlikum ning lõbus. Nüüd aga niisugune, kes ei leia hästi endümbritsevaga kontakti. Seepärast isa otsustas ta hobuste juurde juhtida... Ja nüüd ma polegi päris kindel, kas poisil endal ka ikka päriselt huvi on või ajab isa teda rohkem talli. Igatahes on selge, miks ta niimoodi käitub.

Ent sellest ei saa ma ikka aru, et kui C seda juba varasemalt teadis... Siis miks ta viskab nalja Walteri üle? Isa ei rääkinud täna oma poja lugu vaid juba varem. C ütleb, et tal on kahju ja eks proovime siis aidata, aga Sa ei saa kunagi kedagi tõsiselt aidata üritada, kui selja taga tema üle naerad... Jah, Walterile on mõjunud depressioon, aga Ciccio, mis Sinu vabandus on ?