Come di solito - nagu tavaliselt

Täna käis veterinaar Luxi vaatamas. Luxil nüüd parem, kõik paistab normis olevat, aga ei söö heina. Müslit krõbistab küll ja porgandeid, aga heina mitte. Veterinaar oli see, keda kunagi varem siin kohtasime, käis Nearcot külastamas kui praktikal olime. See vet tundub täitsa ok ja arvas diagnoosiks mingi viiruse olevat. Kirjutas Luxile antibiootikume ja midagi glükoosiga, et veresuhkur normis oleks... Eks näis. homsest hakkab ravimeid saama.

C sõitis täna jälle Mendietaga, samal ajal, kui Nearcot kordetasin. Mendieta läks 2 minutit minust varem platsile. Kui minaj õudsin, tegid nad traavi ja kui mina olin platsil olnud 6 minutit (vaatasin kella), tegid C ja Mendieta juba galoppi. Üritasid hüpata, aga endiselt Mendieta madalaid (50-60cm) ületas küll, kuid kõrgemate ees hakkas tõrkuma ja ennast püsti ajama. Kui mina tegin Nearcole pool tundi kordet, siis Mendieta läks platsilt 5 minutit varem ära. Selline kiire trenn hobusega, kelle jalad haiged on...

Corinto viisin täna koplisse selleks ajaks, kui Elli Aresega sõitis. Ares teeb ikka nalja ja üritab Ellist sageli lahti saada. Täna tegid ilusasti traavi, üks hetk võttis Ares kõik oma neli jalga kõhu alla ja hüppas õhku mõned korrad, kuni Elli jälle alla käis. Tavaliselt jääb ta pärast seda seisma ja vaatab rahulolevalt, aga täna tegi korralikku rodeot, kui Elli veel püstigi polnud tõusnud. Kihutas mööda platsi ringi, pukitas ja tõmbles ega andnud mõnda aega kätte. Ma olin mures, et äkki Corinto hakkab ka jooksma ja põrutab meie super-aedikust välja (mis ainult mõtte jõul veel püsti seisab). Aga Corinto tõstis pea, vaatas korra ja sõi edasi. Teise tiiruga liigutas ka korra kõrva Arese pukitamise peale, ega teinud väljagi. Läks hästi. Lõpuks C sai Arese kätte ja läks ise selga, tegi natuke treevi ja galoppi ning siis galopitas Elli edasi. C oli lõppkokkuvõttes õnnelik, et hobusel on energiat. Ciccioga ta niimoodi lolli ka ei mängi ning sellest järeldus, et noor hobune on triki oma esimese omanikuga õppinud. Esimene omanik oli natukene turskem tüdruk ja juba seepärast oli hobusel vaja temast lahti saada :D Omanik oli kommenteerinud ka, et müüb, kuna ei saa loomaga hakkama. Aga ilmselt pärast kukkumist ei läinud too enam selga ka ja nii õppiski hobune, et pärast kellegi allakukutamist enam tööd tegema ei pea. Seega nipp selge, proovib hobune Elliga alati sama.

Ometigi lõppes päev positiivse emotsiooniga ja Ares sai palju kiita Cicciolt. Samuti Elli.

Päeva lõpus avastasin kassidelt kirbud ja panime mõnele viimase kirburohu ära. Veel avastasime, et üks tore kiisu, kes oli koguaeg emane, oli järsku isaseks muutunud. Nancyst sai Enzo ja meie tulime rahulikult koju ära. (: 

Söötmisest

On november. Ärgates on õuest kosta trimmeri häält, mis hoolega tänavaäärset rohtu niidab. Inimesed kannavad jopesid ja Metropolises on müüa jõuluehteid ja -kuuski. 

Eile oli jälle üks kummaline päev. Algas see juba ärgates ühe kummalise unenäo meeldetuletamisega. Hommikul kohtasin müügimeest ja talli minnes see kõik jätkus. Alustuseks läks saapalukk katki. Siis vaatasime Nearcot, kes öösel oma nina ära oli lõhkunud. Õnneks pehme kude ja sõõrme kohalt, aga rõve auk. C kahtlustas uut sööginõud, mis tal ette jäi.. Ei tea. Siis oli Cicciol ja Ellil probleeme Arese eest maksmisega. Õigemini n-ö käsiraha nõue tuli, pärast seda, kui hobuse eest on järelmaks makstud ja käsiraha tsekk peaks kehtetu olema. Või ma ei teagi, kas see käsiraha päris õige sõna on... Igatahes oli probleem, mis C tuju väga kõrgel ei hoidnud.

Lisaks sellele tegi Luxi tervis trikke. Oleme juba enne tähele pannud, et hobune trenni ajal ja pärast trenni roojab tihti. Eriti pestes ehk pärast trenni. Sage roojamine, aga midagi eriti välja ei tule, kaks kolm ligast pallikest. Eile trenni ajal oli lisandunud sellele ka kõvad gaasid ja kõhulahtisus. Seega korra ta lihtsalt lasi kavalettide esise platsi täis. Mina nägin tagajärge platsil ja hobust alles siis, kui ta pessu tuli. Ta oli veidi uimane ja tujust ära, ei tahtnud end väga liigutada ja hoidis kõhtu krampis. Korra surus oma kõhu lihased nii tugevasti kokku, et kuulda oli vaid pikka gaasiväljutamist ja sellega väljus hulgaliselt lima. Pärast seda jäi hobuse pärak avatuks ja küljelt oli näha, kuidas kõht krampis oli. Sooletegevust ei olnud ka kuulda. Limaskestad olid pigem kahvaturoosad ja pulss oli küll aeglustunus. Läksin platsile Cicciole ja Ellile sda olukorda kirjeldama, sest ma ei tea, mida C platsil tüdrukule ta hobuse kohta ütles. C oli aga väga rahulik, ütles, et pole midagi teha, ärgem me muretsegem ja pangem tekk selga. Ise ta andis Ellile rahulikult trenni edasi. Mis seal siis ikka, aitasin teki selga, ütlesin tüdrukule, et ta jalad peseks vaid ja ise panin Andreale kähku Elektra valmis ja läksime platsile. Siis jõudis Ciccio ka talli ja kui meie poole tunni pärast Elektraga lõpetanud olime, kraadis C tallis Luxi. Hobune oli aga endiselt õnnetus seisus ja kui õigesti kuulsin, oli temperatuur 37,millegagi. Seda ma ei tea, kas talle õhtul süüa ka anti, aga nad olid normaalsele veterinaarile seekord helistanud ja see oli öelnud, et asi võib ilmast olla, et jahedaks läinud ja külma saanud või söödast. Siis tuli välja, et oli lahti tehtud mingi uus heinarull, mis kuskilt teise maa pealt tehtud ja ehk võib asi selles olla...

Kõhulahtisust oli meil ükspäev ka Petulial, kuid see oli ilma muude probleemideta, samuti oli Matildel ükspäev kõht lahti olnud.. Petulial kahtlustasime seda, et ta värske rohu peal oli. Meil siin praegu vihmaperiood ja sügisel hakkab värske rohi kasvama. Sel ajal just lasti Petuila üle pika aja pärast trenni koplisse ja üsna pikaks ajaks. Järgmine päev oli kõht lahti. Tundus loogiline. 

Õhtul saabus talli ka Luisa, kes üritas ennast ka väga targaks teha Luxi juhtumist kuuldes. Ent ometi ütles ta vist esimest korda midagi õiget. Nimelt kuulsin teda rääkimas, et mineraale on vaja hobustele anda. Meie hobused ei saa ju kuskilt mingit lisamineraali. Neil on ees tavaline valge sool või see mäesool, nad saavad kaerapõhku ja müslit, kus on küll sees igasugu asju. Ent milline osa sealt mineraali peaks sisaldama? Pealegi, hobused saavad süüa kaks korda päevas, boksis elades. Hommikul kell 7 või 8 annab C neile heina ja müsli. Õhtul 5 või 6 saavad uuesti süüa. Enne hein, siis müsli. Aga heina kogus minumeelest on üsna väike, sest mõni kiirem tegelane jõuab selle enne ära süüa, kui müslit jagama hakatakse. Õhtuti jääb vähemalt mingi pool tundi heina ja müsli vahele. Ja värskest rohust võivad need loomad vaid unistada. Ainsad, kes vahel rohtu saavad on Petulia ja Matilde, sest neid vahel aeda lastakse. Corinto saab ka vahel minuga jalutamas käies rohtu näksida, aga see nii suutäis. Kordelt tulles ja enne pesuboksi võib Mendieta või Nearco ka ampsu minuga võtta, aga pärast kordet pole just parim aeg söögiks. Kui Marlonil aega on, et talli tulla, siis söödab ta ka vahel nii 10 min oma Ladyt nööri otsas. Aga see on harva.

Ning veel külastas eile talli Elio. Küsis C käest, kas ma ratsutan ka juba. C ütles, et teen kordet. E küsib, et kas homme ka teen kordet, ma vastust ei kuulnud, sest tuletasin Ellile meelde, et peab sepa ja ussirohu raha küsima. Sai siis Eliole öeldud, et värkimisest,rautamisest 2 kuud möödas. Mees teeb suured silmad, et tegelt ka juba kaks kuud või... "Aga Corintol ei kasva kabjad tavaliselt kiiresti, seega ma ehk homme tulen valgel ajal siia ja vaatan, kui pikad tal need kabjad on." Nagu ta midagi teaks sellest. 

Täna ma Eliot ja tema tarkuseterasid ei näe, kui ta ka talli otsustab minna, set mina olen kodus. Neil jälle mingit tegemist ja ma ei tea.. Aga ei nuta, mulle meeldib kodus olla. Lähen äkki täna omale korralikku tekki ostma. (: Tuba on ikka külm noh. Soe radikas oli vaid hetkeks.

Hobuseomanikust tolmuimejamüüja

Oled hommikul üksi kodus, keegi helistab uksekella välisukse taga. Ma ei saanud eriti midagi aru, aga avasin talle välisukse, kuna oli viisakas meesterahvas, ülikonnas ja paberid kaenlas. 15 minutit hiljem oli ta korteri ukse taga ja vabandas, et tülitab. Vabandasin minagi, et ei pruugi tema jutust aru saada, kuna palju italianot ei räägi. Lubasin tal edasi tulla, kuna seletas midagi tolmust ja kontrollimisest jne.. Pärast mõningast seletust sain aru, et ta soovib meile tolmuimejat müüa ning viisakalt andsin mõista, et meile meeldib mopia põrandaid pesta. Uuris, et kas see on üliõpilaste korter, ütlesin, et jah, elan kahe üliõpilasega, aga ise töötan. Itaallase viisakus viis jutuajamiseni, et mis tööd ma teen. Ütlesin, et töötan väikeses tallis hobustega ja tema ütles, et tal on kaks hobust ja poni.  Tundis huvi, et kus tallis ma töötan ja seletasin, kus meie tall asub. Kui ta tegi näo, et sai aru, ütles, et seega näeme ehk varsti. Vot sulle siis tolmuimejaid... (:

Ma ei tea...

Eilsed uudised. Ciccio pügas Mendieta ära, kes juba vaikselt jääkaru meenutas. Kapist võeti välja higitekid ja pesumajast tulid tagasi imeilusad ja puhtad talvetekid. 

Samuti kuulsin, Angielo (Rosita omanikud) käisid Firenzes ja Veronas, ostsid nänni ja uue india sadula ning hobuse. Jap. Teisest Itaalia otsast ostsid hobuse, tundmatu omaniku kest, teadmata hobuse tausta, tegemata vet kontrolli, natuke said sõita ja maksti hobuse eest 2500 € tsekiga. Öeldes juurde hobuseomanikule, et ära enne tsekki rahaks vaheta, kui hobune Lõunasse transporditakse. No mida lammast. Loomulikult pole mingit müügilepingut ega muffigi. Aga noh... Niisugused need inimesed on...

Corintole tegin kordet eile kordeaias. Pool ringi ujusime, pool jooksime, aga mulle tunduvad selle hobuse esijalad kahtlased. Eile koperdas ka mul kordel korra, esijalaga, lihtsalt ei astunud üle kabja korralikult. Lisaks on ta esiots hästi kinnine ja tundus kuidagi ühe jalaga hästi järsult maha astuvat. Esimest korda reageeris piitsa edasiajavale märguandele tagumise jalaga virutades. Selle võib kirjutada ka järjekordse boksis seismise arvele. Samas aga märkasin, et pestes sättis hobune oma keharaskuse tagajalgadele. Esijalad olid tibakene nagu ette sirutatud ja ausaltöeldes meenutas see tüüpilist laminiidi-seisakut.

Vajame jälle seppa. Hobune on 2 kuud ümberrautamata. Kabjad pole ebaloomulikult pikaks kasvanud, mis on ka huvitav. See võib olla ka põhjuseks, mis teda vaevab..

Täna tegin Corintole topeltkordet, lihtsalt seepärast, et eelmine kord käitus ta viisakalt ohjadega platsil. Tahtsin kordeaiast välja saada. Aga paraku mängis ta mulle mäkra ka seal ohjades ja keeras oma totu näo minu poole, vaadates suurte silmadega justkui "palun ära sunni mind liikuma" No midagi vaevab seda hobust. Jah, loomulikult võib ta ka olla lihtsalt jonni täis, või nagu noorhobune, kes tüdineb.. Või lihtsalt.. Ma ei tea. Aga see ju pole normaalne, et kui üs hbune on nii kaua boksis seisnud, siis ta liikumist ei naudi. Seda ka siis, kui kabjad olid värgitud. Ma ei tea enam...

Igatahes pidime Eliot peksma, et ta peab maksma sepa ja ussirohu, kuna viimati seda sai ehk aprillis. Lisaks peaks ta teki ka hobusele ostma, sest suures plaanis peaks me tööd tegema ja siis oleks mõtekam hobune pügada.. Minu meelest küll osaliselt, aga noh. Higitekki läheks ikka vaja. Seega peaks ta kaks tekki ostma.. Aga sepp ja ussirohi on hetkel olulisemad.

Täna andsin trenni Andreinale La Luxiga, täitsa tubli oli. Pärast Andreale Elektraga, aga see ei olnud kuigi õnnestunud. Elektral on tõsiselt kopp ees sellest ratsutamisest. Jalad paistes, sest eile sai kordet tehtud. Täna üritas iga väega end platsilt minema vedada. Pestes olid tagajalad kuumad ja paistes. C ütles, et ootab temagi seppa, ent ikka pani hobuse sõitu. aga kui tema hobused seppa ootavad, siis ei tohi keegi sammugi boksist välja astuda. Böh... 

Eks näis.

Ning muide. Täna, 1 aasta tagasi, me Mariiga lendasime esimest korda Itaaliasse. Vot nii.

Ja hea on see, et mu toas on radikas soe (: Lähen nüüd paninit sööma. 

Nii palju siis Veronast

Kurb uudis on see, et me ei läinudki Verona hobumessile. Mh. Noh. Mis teha, vähemalt tean, kuhu järgmine aasta novembris minna, kui mul peaks hullu moodi raha üle olema. Hea uudis on see, et varustuse ostmiseks peame me mingit poodi külastama küll. Sõltub nüüd, kas Ciccio pere vajab C abi siinsetel maaharimistöödel või mitte. Kui C kohalolek on oluline, sõidame üheks päevaks Catanzarosse, siit umbes 100 km. Kui C kohalolek nii oluline pole, sõidame kaheks päevaks mõnda teise regiooni, kus on suurem hobuvarustuse valik. Paraku on vist mõlemal juhul tegu Fouganza tootevalikuga, seega kõik asjad tulevad ühe firma omad ja Fouganza.. on minumeelest rohkem selline hobisportlaste firma. Aga noh, me tall polegi professionaalne, seega sobib küll.

**

Esimese lõigu kirjutasin paar päeva tagasi, just enne seda, kui mu netilimiit otsa lõppes. Hetkel kasutan mingit SOS varianti, mis hiljem minult intressi ka koorib. Seega pärast tänast pole mind jälle netis. Pean ootama 19.-ni.

Muidu.. Vahepeal sai mulle selgeks, et ilma netita on ka päris huvitav olla. Näiteks ma hakkasin kuduma. Mhmh, päris ära kammib nii... Aga tegin mingi valemiga omale mütsi ja nüüd on sall pooleli. Seega jah.

Täna avastasin, et ilmselt ei olegi ma õnnetu, et me Veronasse ei läinud. Leidsin mõned videod, mis tehtud laupäeval ja hulgaliselt kommentaare nende all, kus inimesed kirjutavad, et käisid kunagi messil, aga enam sinna ei lähe ega saa aru, miks see mess nii kuulus on. Vot nii. Video oli tehtud õues, n-ö koridoris, mis areenidele viib. Sinna on ka pealtvaatajad lubatud, nagu ma aru sain. Ja olukord näeb välja nii, et tunglevas rahvamassis paistab kaks hobuse pead ja nende taga kaarik kutsariga ka. Ei mingit groomi ees, ei mingeid hoiatusi, ei mingit eraldi ala hobustele ja inimestele. Ja siis järgmine kaarik ja järgmine ja mned ratsanikud. Hispaania hobused, kellel närvid niigi püsti ja asfaldil koha peal traavi tiksuvad, sest edasi ei saa minna ja kõige selle vahel inimesed. Needsamad lollid itaallased, kel pole õrna aimugi, kui ohtlikuks see situatsioon seal kujuneda võib. Aga ei. Kõigil suva. Ja mina, rumaluke, mõtlesin, et Põhja-Itaalia hiilgab oma hobukultuuriga rohkem... Njah.

Tallis muidu hakkasin vaikselt kordetamisega tegelema. Mendietat on lihtne kordetada, ta on igati tubli, ka siis, kui üle 2 nädala boksis on seisnud. Hoiab vabalt ühe käega kinni ja ei pidanud oma käe pärast muretsema.

Siis kordetasin aga Nearcot. See oli energiat täis juba platsile jalutades. Jõudsin kiirelt küsida, et kus me kordet tegema peame, jalutasime kohale ja kui korde lahti päästsin, algas rodeo. Tõsine rodeo, koos külgratsmetega. Hobusel oli nii kiire, et ma tõmbasin kordega oma kindlad katki ja sain korraliku villi omale, sest korde läbi peo libises. Rohkem pold midagi teha, siis hoia ainult positsiooni, et kui hobune peaks lolliks minema, jõuab keharaskuse kuidagi korde otsa suruda ja hobune oma territooriumil hoida. 

Nii käivad asjad sporthobusega, kellel on metsikult jõudu, energiat ja kelle kabjad jäid lõikamata, kuna sepp pikalt ei tulnud. Kui kabjad on pikad, siis peavadki hobused boksis seisma, eks ? 

Positiivne asi oli see, et ühel päeval Andreiale trenni andes, märkasin, et ta on kuidagi õnnelikum ja kuulab rohkem. Sõitis teist päeva La Luxiga ja talle on see hobune küll hiiglama hea. Võrreldes Toscaga, kellest pole enam ikka midagi järgi. Muidu Lux sõitis meil ka juba teist korda ilma selle šamboonita(gouge'ta tegelikult) Hobune on selline, et kui traavi veel ei oska alustada, siis ega hobune ise ka ei paku. Kui stekk kätte võtta ja mitte kasutada, siis aga hobune teeb traavi küll. Andreina on aga ilmselt mu jutust aru saanud nii, et mida vähem abivahendeid kasutada, seda parem sõitja oled. Seega esimese ringi alustab ta traavi stekiga, siis tahab mulle steki ära anda ja ilma proovida. Viimane kord see tal täitsa õnnestus ka. Võib-olla tal kasvab ka motivatsioon, kui parema hobuse saab. Igatahes oli ta tubli ja viimaks saime ka mõnest maalatist üle minna. Sai hakkama küll, veidi ligadi logadi on seal seljas, aga tahab aega saada. 

Eile tallis ei käinud, kuigi ilm oli super hea. Aga ilm oligi super hea ka põllul töötamiseks ja Ciccio pidi vanemaid maaharimistöödel aitama. Täna ilmselt ka kodus.

Aga täna on üks tore päev ka, mis oleks toredam, kui kodus oleksin. Täna on isadepäev. Hoidke oma isasid ja kallistage neid hästi kõvasti ! (: