Tegutsemist, siseparasiite ja 2 kuu tagusest asjaajamisest

Teisipäeval olid äriplaani tunnid ja seejärel jalutasime Jäneda kooli õpilastega JKHKs ringi. Nad tulid tutvuma meie kooliga ja meie kursuse ülesanne oli neile tallist ja oma erialast rääkida.

Pärastlõunal olid Leutoneni noorhobuse tunnid, kus tegelesime ohjamisega ja harjutustega topeltkordeks. Mina puhastasin Leedi ja tegime temaga natuke slaalomit koonuste vahel. Huvitav tund oli.

Neljapäeval sai suhtlemine ja klienditeenindus läbi. Reedel oli teve päev Ulviga tervishoidu, kus rääkisime erinevatest nakkushaigustest. Materjali kogunes hulga ja kuna järgmised tunnid on alles kaugel, siis saame senikaua kontrolltööks õppida.

Koju tulles läksin talli. Aadu oli õues veel, tõin ta sisse ja hakkasin Nennu boksi tegema. Kuulsin, et poisil on vist kõht lahti. Läksin boksi vaatama, nägin hunnikut ja hunniku peal mingit kahtlast musta riba. Boksi minnes avastasin, et seal roomab ringi ussike. Tõstsin Aadu kiiresti Nennu boksi, jooksin tuppa kaamera järgi ja tegin oma elu esimese siseparasiidi-foto. Tahate ka näha ? :)

*Mingil põhjusel ei taha blogger seda pilti üles laadida*

Igaljuhul sai ussirohu ostmine järgmise päeva tegevuskava etteotsa. Aga kui boksid tehtud, siis kiusasin poissi ka. Kõigepealt sügasin lahtist karva maha. Siis võtsin jala üles ja lõikasin natuke kabjakiilu. See oli rohkem nii tegevuse pärast, et harjutada jala pikema hoidmisega ja kabja all tegutemisega. Kannatamatu on ta meil ja teine tüütu komme on see, et ta peab mokaga mööda tegelejat ringi surama. Isegi hammustada ei proovi, aga mingi moka-kontakt peab tal koguaeg olema.

Võtsin ta jalga ette ka, nagu puki peale paneks, üht murdunud kohta veidi raspeldasin. Poiss oli äärmiselt tubli ja suhtus rahulikult, lõpuks lihtsalt hakkas tüdinema. Muide, terve selle aja seisis ta boksis kinniseotult. Siis pärast väikest puhkust proovisin talle valjaid pähe, suulistega. Võiksime nüüd ära harjuda nendega. Veidi aega ta mälus ja siis viimaks võtsin peast ära. Panin päitsed pähe tagasi ja jalutasime natuke õues. Suhteiselt ärev oli, kuna Nennu oli ões. Aga kuuletus siiski ilusti ja libeda tõttu läksime talli kiiresti tagasi ka.

Kokkuvõtteks jäin ma temaga rahule. Ta õpib kiiresti paneb pildi hästi kokku, aga natukene võiks inimese isiklikku ruumi küll suuremaks arvata.

Täna käisin Kohilas kiiresti uue lemmiklooma poega tutvumas. Väga vahva, Sibelle on tubli töö teinud. Tore oleks, kui esmavajaliku loomapidamiseks (kuna seal on ka hobuvarustust) kiiresti kodulähedalt kätte saaks 8ja muidugi mõistliku hinnaga).

Seejärel käisime ussirohtu ostmas, Rapla vet.apteegist saab Embotape (toimeaine püranteelembonaat) kätte 9,48€ eest. Aadu sai uue soolakivi (tavaline valge) ka ja mõlemale tõime mineraali, mis üldkasutatav loomadel ja mõeldud seega ka hobustele. Täna siis väike ussirohu andmine ja vast homsest saavad mineraali.

Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvas meil esimesed sepakoolituse tunnid. Ootan huviga.Ülejäänud hommikutel on tallipraktika. Kui vihma ei saja, tuleb oma noore hobusega tegeleda ja üleüldse.. peaks oma järeltööd likvideerima. 

Veel ootan esmaspäeva, et väike ülevaade oma rahaasjadest saada. Jaa. Airbaltic kandis viimaks meie kompensatsiooni üle.

Lugu oli selline, et Itaaliast tagasi tulles küsiti Rooma lennujaamas meie mõlema käest 30€ suure pagasi eest, kuna seda ei olevat lennule registreeritud. Mingi Airbalticu oma kala. Igaljuhul suure pettumusega maksime raha ja saime kupongid selle eest. Koju jõudes pidin need arvutisse skanneerima ja kooli, projektijuhile saatma, kuna meil veel puhkus oli. Pangem tähele, et raha võeti meie käest 23. jaanuar ning järgmisel päeval sai projektijuht sellest teada. Vastuseks tuli, et peame isiklikult Airbalticuga kontakteeruma. Saatsin 18. veebruaril siis kirja neile, et tahame siiski rahalist kompensatsiooni, mitte mingit kinkekaarti. Panga andmed panime kõik kirja ja asi korras. Vastust ega raha ei tulnud. Saatsin 4. märtsil uue kirja, et kas minu kiri saadi kätte ja mis toimub. 9. märtsil saadeti vastus, et jah, 29. veebruaril edastati raamatupidajae meie andmed, et ülekanne sooritada. Samal ajal oli pangakontole ka nõutav summa laekunud. 9.märtsil! Aga pean vist õnnelik olema, et üldse raha tagasi saime. Loo moraal: kanna alati piisaval hulgal sularaha endaga ja probleemide korral torgi aga tagant, et kõik korda saaks.

Nii, nüüd ma lähen.. Kirjutamiseni (:

05.03.12

Hommikul olin tubli ja läksin oma kirjapandud äriideega äriplaani tundi. Paraku me selle kallal ei töötanudki ja tegime igasugu toredaid tabeleid, mida meil plaani vaja kirja on panna. Ma ei kujuta ette. Ma ei saa ikka nendest rahavoogude ja kasumiaruannetest ja bilanssidest mõhkugi aru veel. Või mis veel... Endiselt. Nii rumal tunne tuleb peale kohe. Aga noh, eks vaatame kõik aga jälle uuesti üle ja ... õeh.

Pärastlõunal oli noorhobune, kus saime oma e-kursustele sisse ja nüüd on materjali palju palju. Vastasime kordamisküsimustele ja tuletasime teooriaosa jälle meelde. Hiljem läksime talli, kus pidime noorhobuseid puhastama ja vaatama, kuidas nad ka käituvad. Leutonen tuli peagi ettepanekuga, et võiksime need noored omale tegelemiseks võtta ja ikka mingite tundide arvelt neile kombeid õpetada ja nad korda teha. Minul oli täna juhtumisi Breezer, 2-aastane ... ruun? (häbi) Seega edaspidi on ta minu hoole all ja meie noorte eest hooltkandmine peaks lõppema kevadise ülevaatusega, kus siis oma viisakad noored ette näitame ja sellele hinnang antakse. Ilus mõte, mulle meeldib.

Tõin koplist talli, käis hästi nööri otsas. Boksis puhastasin ja võtsin esimesi jalgu üles. Sain esimesed kabjad alt puhtaks teha. Tagumisi jalgu ei anna hästi, toetab keharaskuse sellele jalale, mida üles tahan võtta. Kui jalg tõuseb, siis vehib aeglaselt, kuid ei ähvarda lüüa. Kõiki jalgu laseb katsuda ja harjata probleemideta.

Otse tallist üritasime Katiga jalutama minna, aga tuul oli täna suhteliselt vastik, seega kaugele ei läinud. Tulin ühikasse süüa tegema hoopis (:

Homme on jälle äriplaani tunnid, siis suhtlemine, kus peaksime mingitele külalistele oma kooli tutvustama. Pärast lõunat on jälle noorhobune. Aah.. Mõtteid on nii palju, Aaduga tuleb tegeleda samamoodi siin nagu Breezeriga (vähemalt 3-ne A on oma oskustega natukene kaugemal kui 2-ne B) ja igasugu asjaajamist veel. Kui ma vaid nii laisk ei oleks ja suudaks end kokku võtta. Päev korraga ja vast on minulgi lootust inimeseks saada (:

Vahepealsetest tegemistest

Praktika hinnangulehte ma endiselt näinud ei ole. Vahepeal sai hobuste pidamine läbi, mis lõppes minu jaoks äärmiselt meeldiva hindega. Viimaste tundide lõpus vaatasime ära "Sõjaratsu". Rohumaaviljelus on ka põhimõtteliselt läbi, 4 tundi veel kevadesse ja mul kaks järeltööd... Vene keele tööd on siiani ilusasti läinud, enamasti ka äärmiselt meeldivad hinded.

Tundidest on veel kooli lõpuni jäänud hobuste tervishoidu, noorhobuse õpetamist ja ratsastamist, ratsasporti, rakendid ja rakendisporti, natuke suhtlemist ja klienditeenindust, vene keelt, äriplaani tunde ja kaks valikainet. Tkk ohutuses veel töö ja valik ja aretuses vaja ka "i"-le punkt panna, siis on ühel pool.

Valikaineteks valisin sepatööd ja hobuturismi. Sepatöödega peaksime varsti alustama ja hobuturismi õppimiseks sõidame umbes nädalaks Saaremaale, Tihuse Hobuturismitallu (www.tihuse.ee) . Suhtelisel infovaeselt kulgeb praegu, kui rohkem teada saan, siis kirjutan üles.

Veel on meie kui lõpukursuste kanda mõned ülesanded. Poegimisohus märade valvamine ja järgmiste märade paaritamine. Esimene tähtaeg peaks olema Poledral ja 17. märts. Kuidas see asi täpsemalt välja hakkab nägema, kirjutan kaa, kui teada saan (:

Kodus on ka kõik nagu ikka, Aadu ja Nennu käivad siin ühekaupa õues, sest koos kipuvad välja tulema koplist. Talvise kopliga on lood nagu ikka ja üksi käituvad natuke viisakamalt. Aaduga käin jalutamas, võtan jalgu, õpime kinniseotult seisma ja kõiksugu kolle mitte kartma.

Ahjaa, äriidee mõtlesin ka välja, kirjutan siis lähemalt, kui olen selle reaalsuses veidi kinnitust leidnud. Ja tuleval reedel peaks selguma minu finantsolukorra stabiilsus, ehk kas hakata pileteid broneerima.. või mitte.

Praktika kaitsmine

Nii nii, esmaspäeval meil tunde polnud, tulime õhtul kooli. Linda kirjutas mulle, et oli mu paki kätte saanud ja Carmelo paki ka enda kätte. Täna kirjutas Linda, et andis Carmelole paki edasi ja ta oli väga õnnelik olnud (:

Täna läksime pool 11 kooli, tegime töökeskkonna kontrolltöö ära ja lõunale tagasi. Pärast lõunat oli praktika kaitsmine, kus Mariiga pilte näitasime ja Itaalia elust-olust-tegemistest rääkisime. Praktika hinnang on vist ka Eestisse saabunud ja peaksime ka seda millalgi ägema, aga meie hinne jäi praegu lahtiseks.

Kaitsmise lõpus oli Küllil meile kõigile küsimuseks, et mida me teeme pärast kooli lõppu. Ma siis mainisin, et plaanin Itaaliasse tagasi minna ja samasse kohta tööle. Eks näis, kuidas sellega tegelikult läheb, aga praegu liiguvad mõtted küll selles suunas. Selle juures on muidugi üks pisike, karvane, hall kolmeaastane AGA.. Kuid eks aega veidi on ja vaatame seda asja (:

Nüüd on aeg seal maal, et peaks homseteks rohumaaviljeluse töödeks õppima ja ühtteist pidamise tunniks tõlkima. Neljapäeval vene keeles sõnade töö ja reedel suhtlemise materjali vaja kokku panna. Äriplaani idee ka endiselt vaja paberile panna. Tegemist jätkub.

Time for myself

Olen endale vahepeal blogimise puhkuse võtnud. Eks seda kirjatööd ja teile lugemist ole siin olnud ka omajagu. Nüüd olen tagasi ja püüan kajastada oma mõtteid, plaane ja tegelikke kordaminekuid seoses kooli ja hobustega.

Mõnes mõttes olen ma rahul, et ma pole kooli tegemisi selle kolme nädala jooksul kajastanud. Olen selle praktikamajandusega vast veidi lugejaid juurde kogunud ning arvan, et oleksin natuke ebasündsaks muutunud oma sõnadega. Paraku arvamused minu sees pole muutunud, pigem väljendusviis... See selleks hetkel.

Kiire kokkuvõtte võin kolmest koolinädalast teha küll. Nimelt esimene nädal (6-12.02) ootas meid ees kohe tallipraktika ja saime end kohaliku tallieluga kurssi viia. Suurt nagu polegi muutunud, hobused on ainult kuidagi ulakamad ja kombetumad kui varem. Tallitöötajatega ikka sama lugu, ühte on, teist mitte... Müstiline, kuidas elu pärast tööleminekut võib ikka muutuda. Igasugu omad kohustused on tähtsamad, kui tööülesanded. Sõltuvalt persoonist muidugi. Igaljuhul hobuseid on palju, koplid katki, nagu talvel ikka, söödaks peamiselt silo, mis vähemalt ilus välja näeb ja boksid olid külmetanud enamuses. Mis siin ikka, pikemasse diskussiooni siin iseendaga laskuda ei sooviks.

Esimesel nädalal said alguse ka erialase vene keele tunnid. Hämmastav, kuidas inimaju on suuteline kõik peast pühkima, mida vaja pole. No absoluutselt ei tulnud see vene keel üle huulte.. ikka viskas itaalia sõnu. Raske üleminek, kuid teisel nädalal (13-9.02) on oma esimesed parimad hinded aines korjatud ja ega tunde enam palju alles polegi. Märkimisväärne on veel see, et laupäeval käisin juuksuris ja lõikasin pikad kiharad maha. Olen nüüd palju armsam :D

Kolmandal nädalal (20-26-02) olin haige natuke, olid esimesed äriplaani tunnid ja pidasime Mirja-Mai juures vastlapäeva. Reedel oli meie kodumaa 94. sünnipäev ja nii see asi veeres... Kuni tänasei välja, mil ärkasin hommikul pool 6, Kati oli ka minu juures, ja suundusime Tallinna lennujaama. No nii hea.. Tahaksin ka lendama minna jälle. Point oli selles, kuna järgmised õpilased Itaaliasse praktikale said, siis kasutasin võimalust ühe väikese paki saatmiseks. Carmelo ja Linda, tegelikult 2 pakki, kui nii võtta. Siiski oleks tahtnud ise kaasa minna.

Koju tulles üritasin asjalik olla, aga ei tulnud ka väga välja. Üksi on huvitav kodus olla, aeg lausa lendab. Aga kokkuvõtteks said Nennu kabjad täna värgitud ja mul on selle üle hea meel. Aadu tuleb ka nüüd lõigata, muidu tal kabjad on üsna ühtlaselt ja hästi kulunud. Aga ta vajab ka küünehooldust (:

Nii.. Nüüd ma olen blogiga järjel. Lähen tudun veidike, homsest algab uus koolinädal ja uued tegemised... Nimelt tule praktika kaitsmine teisipäeval ja üsna piisavalt kontrolltöösid on ka teha. Kirjutamiseni.