27 veebruar 2012

Time for myself

Olen endale vahepeal blogimise puhkuse võtnud. Eks seda kirjatööd ja teile lugemist ole siin olnud ka omajagu. Nüüd olen tagasi ja püüan kajastada oma mõtteid, plaane ja tegelikke kordaminekuid seoses kooli ja hobustega.

Mõnes mõttes olen ma rahul, et ma pole kooli tegemisi selle kolme nädala jooksul kajastanud. Olen selle praktikamajandusega vast veidi lugejaid juurde kogunud ning arvan, et oleksin natuke ebasündsaks muutunud oma sõnadega. Paraku arvamused minu sees pole muutunud, pigem väljendusviis... See selleks hetkel.

Kiire kokkuvõtte võin kolmest koolinädalast teha küll. Nimelt esimene nädal (6-12.02) ootas meid ees kohe tallipraktika ja saime end kohaliku tallieluga kurssi viia. Suurt nagu polegi muutunud, hobused on ainult kuidagi ulakamad ja kombetumad kui varem. Tallitöötajatega ikka sama lugu, ühte on, teist mitte... Müstiline, kuidas elu pärast tööleminekut võib ikka muutuda. Igasugu omad kohustused on tähtsamad, kui tööülesanded. Sõltuvalt persoonist muidugi. Igaljuhul hobuseid on palju, koplid katki, nagu talvel ikka, söödaks peamiselt silo, mis vähemalt ilus välja näeb ja boksid olid külmetanud enamuses. Mis siin ikka, pikemasse diskussiooni siin iseendaga laskuda ei sooviks.

Esimesel nädalal said alguse ka erialase vene keele tunnid. Hämmastav, kuidas inimaju on suuteline kõik peast pühkima, mida vaja pole. No absoluutselt ei tulnud see vene keel üle huulte.. ikka viskas itaalia sõnu. Raske üleminek, kuid teisel nädalal (13-9.02) on oma esimesed parimad hinded aines korjatud ja ega tunde enam palju alles polegi. Märkimisväärne on veel see, et laupäeval käisin juuksuris ja lõikasin pikad kiharad maha. Olen nüüd palju armsam :D

Kolmandal nädalal (20-26-02) olin haige natuke, olid esimesed äriplaani tunnid ja pidasime Mirja-Mai juures vastlapäeva. Reedel oli meie kodumaa 94. sünnipäev ja nii see asi veeres... Kuni tänasei välja, mil ärkasin hommikul pool 6, Kati oli ka minu juures, ja suundusime Tallinna lennujaama. No nii hea.. Tahaksin ka lendama minna jälle. Point oli selles, kuna järgmised õpilased Itaaliasse praktikale said, siis kasutasin võimalust ühe väikese paki saatmiseks. Carmelo ja Linda, tegelikult 2 pakki, kui nii võtta. Siiski oleks tahtnud ise kaasa minna.

Koju tulles üritasin asjalik olla, aga ei tulnud ka väga välja. Üksi on huvitav kodus olla, aeg lausa lendab. Aga kokkuvõtteks said Nennu kabjad täna värgitud ja mul on selle üle hea meel. Aadu tuleb ka nüüd lõigata, muidu tal kabjad on üsna ühtlaselt ja hästi kulunud. Aga ta vajab ka küünehooldust (:

Nii.. Nüüd ma olen blogiga järjel. Lähen tudun veidike, homsest algab uus koolinädal ja uued tegemised... Nimelt tule praktika kaitsmine teisipäeval ja üsna piisavalt kontrolltöösid on ka teha. Kirjutamiseni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar