Finito con l'Italia - lõpp Itaaliaga

21. jaanuarist ma juba kirjutasin teile õigel päeval.

22. jaanuar. Viimane päev Cosenzas. Hommikul veel viimased kriipsud praktikapäevikusse, vahepeal käisin tunniks ajaks väljas, sõitsime ringi ja vaatasin viimast korda ümbrust... Mägesid... Nautisin sooja ilma. +15 kraadi. Seejärel saatsin oma praktikapäeviku printimiseks, pakkisin asju ja koristasin korterit. Kell 20.00 läksime õhtusöögile.

Ciccio ja Elisa tulid meile järgi. Ciccio oli meile mõlemale toonud kilo lambajuustu ja lisaks sellele oli kingituseks meile mõlemale joped. Mulle musta värvi. Väga armas nende poolt... Viisin asjad üles, korterisse, ja sõitsime Marlonile järgi. Meid oli jälle autos üleliia, sest Marco oli ka kaasas (Elli vend). Sõitsime Ciccio ja Elli arvates parimasse pitsarestorani, mis oli kahjuks pühapäeval kinni. Seega parimat pitsat meil ei õnnetunud saada. Küsisime enne söömist oma praktikapäevikule allkirjad. Kuna kogu meie tekst oli eestikeelne, siis Marlon (kes töötab advokaadina, tuletame meelde) arvas kohe, äkki on asi jama. Kes teab, mida kirjutasime. Aga ei , kõik sai korda, võtsime allkirjad ja sõime veel head-paremat viimasel õhtul. Koju minnes jagasime Cicciole ja Ellile ka väiksed meened ja läksime nuttes laiali. Kodus istusime internetis ja pakkisin oma kohvri lõpuni. Umbes tunnikese või kaks sain enne minekut magada ka. Kell 4 kohaliku aja järgi oli äratus.

Kohvritega alla, buss sõitis just ukse ette, Lameziasse sõidu magasin pooleldi maha. Ilm oli kohae jõudes suurepärane sellise varajase kellaaja kohta. Lennujaama ees seistes sätendasid mäenõlva öised tuled ja vaikselt võisime näha, kuidas valgemaks hakkas minema. Esimene lend kulges probleemideta ja jõudsime kenasti Roomasse. Seal oli vaba aega piisavalt palju, et tüdineda, kuid piisavalt vähe, et mitte midagi näha. Seega magasime oma kohvrite otsas ja tiksusime uimaselt. Kui oli aeg check-ini minna, siis küsiti meilt, et kas meil on pagas ka ning kui selle tahame kaasa võtta, siis tuleb maksta 30 euri kohvri eest. No mismõttes? Vedas neil, et meil see raha olemas oli. Muidu oleks jamaks läinud seal. Kupongike kaasa ja mõtetes juba arvestasime kellegi löömisega. Õnneks jõudsime edasiste äpardusteta Tallinnasse, kus ootas -7 kraadi ja kuhjades lund. Äärmiselt masendav oli tagasi olla.. Jah. Ma oleks olnud nõus kohe otsa ümber pöörama ja Cosenzasse sõitma. Aga noh.. tuli leppida.

Kodus olin 2 nädalat ja selle ajaga tundsin, et Itaalia on mulle äärmiselt positiivselt mõjunud. Hoopis teine tunne on siin olla, kui varem. Ja ma ei taha tagasi sellesse musta tsooni langeda, kus ma enne äraminekut olin...

Ultima settimana - viimane nädal

17. jaanuar. T

Eelmine õhtu käisin ainult söömas ja õhtul väljas, sest päeval magasin. Hobustel ka vaba päev.

7.00 Michelega farmi. Hommikukohv ja cornetto, farmi, kust tulime bussiga Rendesse, võtsime sularaha ja läksime 12.00 bussi peale. Tallis tõlkisin Elisale praktikaaruande punkte, tema tõlkis neid Cicciole ja Ciccio isale, vastused üritas tõlkida jälle inglise keeles meile. Meie sõnastasime kõik ümber eesti keelde ja saime oma aruande osa täidetud. Elliga saime Rendesse ja käisime Euroformis oma korteri kohta rääkimas. Kõik on laabunud. Tegime selgeks, et meie oma korteris toole ei lammutanud ja Luigi peab edaspidi kontrolli paremini teostama.

Õhtul läksime Lindaga viimast korda välja. Walterisse pitsat sööma, nagu tavaks saanud. Sealt edasi el Mojito ja lõpetasime kell 2 öösel bowlingut mängides, mis oli väga omamoodi...

18. jaanuar. K

Varasema bussiga talli. Tegin Mendietale kordet. Ilma šamboonita. Pärast pessu, kuivatamine ja panin Nearco valmis. Sõitu ma ei näinud, sest kuivatasin veel Mendietat ja puhastasin tekki. Tagasi tulles oli Nearco jalge vahelt väga vahune, hingeldas veidi veel ja küünarnuki tagant oli kuidagi nahk katki läinud. Kuivatamine ja boksi. Lõuna.

Puhastasime Calita Mariiga kahe peale, panin valmis ja alustuseks kordele, kuna me pole ammu sõitnud. Hobune oli täna rahulik ja läksin selga. Sõitsime üle kavalettide ja tegime galoppi ka. Ciccio mõtles nii kaua välja, et peaksin Nearcot kordetama. Pani mulle korde ringile 4 latti ja üle nende traavis mõlemat pidi. Kuna hobune juba korra trennis käis ja kes teab, mis seal juhtus, oli ta latte nähes väga krampis ja kiirustav. Ma ei teinud seda kõike hea meelega, sest ei näinud asjal mõtet. Aga kommentaariks oli, et hobune on nii tugev ja tal on nii palju energiat... Pesin Nearco, seejärel tuli Calita sõidust, Marii pesi ja lõpuks saime bussi peale. Ikka Metropolise juurde ja õhtusöögile.

Õhtu oli huvitav, kuna sain väljaminnes juhuslikult Mariiga kokku (:

19. jaanuar. N

Viimane tööpäev tallis. Ilm oli ilus ja plats oli kuivanud. Ciccio Mendietaga sõitma, läksin platsile appi ja lõpetades sain ka hobust proovida. Kuna tal on tippiv ja mitte just tempokas liikumine, siis oli harjumatu seljas olla, kuid üritasin teda pikema sammuga liikuma saada. Tegime natuke galoppi ka mõlemast jalast. Säärele on hobune tundlik, kuid suust oli raske ühtlast kontakti leida. Ciccio ei selgitanud ka midagi, vaid lihtsalt kiitis meid. Pesin Mendieta ja läksin uuesti platsile appi, kui Ciccio Nearcoga hüppas.

Ma pole aru saanud, mis tehnikat Ciccio hüppamiseks kasutab. Enne takistust võtab ta hobuse kuidagi väga kokku ja kaks sammu enne takistust ajab edasi. Pole ju loogiline, et nii suur hobune sellise pisikese hoo pealt peaks hüpata saama. Nearco on tõesti suur ja tugeva kondiga hobune ning kui Piero C-le õpetusi jagas, siis C proovis mõned hüpped ilma nii palju kokku võtmata. Nearcol oli siis hoog suur, kuid hüppas puhtalt. Ja ta ei kihutanud sihitult takistusele vaid lihtsalt tempokalt. Vahel jääb mulle mulje nagu C kardaks, kui hobune hoogsalt liigub, sest kõik ta ratsud peavad kohapeal traavi tegema, mida ei saa kindlasti koondamiseks nimetada.

Järgmiseks puhastasin Elektra ja panin kaitsmed, Ciccio saduldas. Mina tõin Calita, puhastasin ja märkasin, et üks tagajalg on jämedam kui teine. Mulle öeldi, et pärast väikest liikumist on kõik ok ja pole hullu midagi. Saduldasin ja platsile. Erica oli ka täna. Sõitsin esimesena, pikemalt sammu, traavi ja pärast traavi oli hobuse jalg küll parem, kuid hobune ei tahtnud väga tempokalt edasi liikuda. Käiguvahet ei olnud näha ega tunda. Sellest hoolimata palus Ciccio hüpata väikest risti ja siis lattaeda, mille kõrgus tõusis viimaks 90 cm-ni. Erica tegi järgmiseks ainult natuke üliaeglast traavi ja mina läksin Elektrat pesema. Kuivatasin ja pakkisin oma riided kokku. Kummaline tunne oli. Peabki lahkuma... Mhh.

Saime autoga Metropolise juurde. Restoranis täna ei söönud, kuna läksime Michele Garaffaga pitsat sööma viimast korda.

20. jaanuar. R

Hommikul kirjutasin ja vormistasin oma praktikapäevikut. On ikka tegu sellega. Kella 16.00-ks jõudsime Euroformi ja pidime täitma kolm paberit. Kahel neist olid inglise keelsed küsimused praktikakoha ja Euroformi töö kohta. Kolmas leht oli meie varem täidetud hindamisleht, kust oli endiselt veel Ciccio arvamus puudu. Istusime kuni õhtusöögini läpakatega Ipanemas. Eelviimane kord Mare Lunas (: Õhtu veetsin nii nagu üks viimane reede õhtu itaalias tulekski veeta... ;)

Concorso ippico in Catanzaro - ratsavõistlused Catanzaros

Tegin pragu julmalt copy-paste oma praktikapäevikust. Scusa...

Neljapäev 12.jaanuar

9.30 võttis Ciccio meid korterist peale, käisime poes paninisid ostmas, võtsime Elli peale ja talli. Hobuveok pidi saabuma 10 paiku, kuid kell oli pool 11 ja meie panime hobused valmis. Hobustele kaitsmed ja nad  reisisid ilma tekkideta ja sabakaitsme kinnitamiseks tuli kaela panna rihm. Nägin seda süsteemi esimest korda. Elektra sai enne starti rahustit, sest tavaliselt lõhub ennast või midagi muud sõidu ajal ära. Kõik hobused jalutasid problemideta veokisse ja startida saime alles 12.45. Veokijuht unustas muidugi mingid reisimiseks vajalikud planketid maha, mida hobuseomanik täitma peab ja kulutasime Rendes sellele aega. 13.00 sõitsime probleemideta. Kohale jõudsime veidi pärast kahte, Catanzaro asub 165 km Cosenzast.

Jõudsime enne veokit, vaatasime boksid üle, asusime kõige kaugemal veokist ja kõige lähemal platsidele. Viisime hobused boksi, panime saepuru, vee. Mõned asjad viisime talli juurde, sest Nearcot ja Mendietat pidin kordetama. Mõlemat šambooniga.

Väljakud asusid päris kaugel, umbes kilomeeter tuli jalutada, et kordealale saada, isegi rohkem. Kordetamiseks oli eraldi ringväljak kõige kaugemal, allpool soendusväljak, vahel olmehoone ja veel mäest alla suur võistlusväljak. Tingimused olid head ja väljakud suured ning pimedas hästi valgustatud.

Pärast kordetamist ootasime Cicciot (kes läks veokijuhti koju tagasi viima) ja söötsime hobused. Ootasime, kuni lõpetasid, viisime varustuse veokisse ja sõitsime hotelli. Meid kutsuti õhtusöögile, mis oli kolmekäiguline ja väga toitev.

Reede 13.jaanuar

Hommikusöök, kell 8.15 talli.Viisime varustuse veokist bokside juurde. Hakkasin Nearcot valmis panema, kell 10 algas sõit, kus Ciccio oli esimene võistleja. Varustus, tekk ja korde ning läksin Nearcoga platsi juurde või kordealale jalutama, kuni Ciccio soendusesse läks. Tekk maha, korde küljest, Ciccio selga ja mina Elliga platsile, et takistusi tõsta. Pikalt traavi ega galoppi ei tehtud, suht kohe hüppama. Nearco vähemalt ei longanud täna. Võistlusväljakul ajas esimese maha ja lõpuks tõrkus välja. Takistuste kõrgus 140(150?) cm. Võistlusväljakult jalutasime otse talli. Varustus maha, päitsed ja jalgu pesema. Talli tagasi, jalad kuivaks ja boksi. Tegime vahepeal bokse, sõnnik läks meie bokside rea algusesse, kust kõik mööda kõnnivad.

Järgmisena pandi Elektra valmis, Ciccio läks ka temaga võistlema. Marii jalutas enne kordega, pärast raja vaatamist Ciccio selga ja me Elliga takistusi tõstma. Võistlusväljakul tõrkusid välja ilma hüppamata, kuigi soojendusel oli kõik korras. Augustis oli ühel võistlusel pärast stardikella Elektra krampi tõmmanud ja pärast seda enam ei võistle. Meie aga läksime talli, Elektra varustus maha, panin varustuse kokku ja oma kohale.

Seejärel lõunale, vaatasime natuke võistlusi ja läksin talli Mendietat valmis panema, et kordetada. Täna ilma šamboonita. Pärast tagasi talli, kaitsmed maha, päitsed pähe ja pessu. Seejärel valmistati jälle Elektra ette, et Elli läheks 100 cm võistlema. Seekord ette teised kaitsmed, Marii jalutas teda. Mina läksin Ciccio ja Elliga platsi äärde. Vaatasime ümberhüppeid (ümberhüpete ajal tõstetakse see nr, mida hüppama ei pea, takistuse keskele), autasustamist (kõigile anti seekord ühte värvi rosetid) ja ootasime, et rada vaatama minna.

Elli läks soendusesse, meie Ciccioga tõstsime takistusi. Elektra hüppas jällegi hästi soendusväljakul. Platsile minnes tõrkus esimesel ja lõpuks ka 3. ees. Lõpetasime, Marii läks pessu, meie jäime veel sõitu vaatama ja arutama, miks Elektra nii käitub.

Tallis jagasime heinad, tõin vett, tõin veokist kõigile sööda ja panime asju kokku, et veokisse viia. Lõpuks tegin ühele Ciccio tuttava hobusele järgmiseks päevaks platsid, kuna nende start on hommikul kell 8. Tegin patsid ja nii see jäi ööseks. Selle eest kutsuti meid oma veokisse veini jooma, omatehtud juustu proovima ja saia sööma.

Läksime poest läbi, hotelli ja 15 min hiljem õhtusöögile.

Laupäev 14.jaanuar


8.15 talli. Võtsime veokist talli asju, puhastasin hobused. Tegin Mendieta ja Nearco boksi, Elektra sai vitamiine suurest süstlast pastana. Panime Elektra valmis, sõitma läks Ciccio. Elliga soendusväljakul takistusi tõstmas, Elektra ei hüpanud hästi, tõrkus 2 korda soendusel ja Ciccio ei läinud starti. Panin valmis Nearco, platsi äärde, Ciccio pani omale peale sakilised ketaskannused ja läks soendusesse. Elliga tõstsime takistusi. Võrreldes ülejäänud hobustega kiirustab Nearco enne takistust. Hüpped polnud nii head kui eile, võistlusel tõrkus välja. Platsilt tulles ma ei märganud, kuid enne pesu nägin, kuidas kannused olid lõhkunud Nearco küljed. Vesinikku peale, pärast rohelist spreid ja hobune boksi. Käisime lõunal ja siis hakkas sadama. Meie bokside kõrvalt hõivasime ühe tühja boksi, kuhu oma varustuse viisime. Vahepeal käisime varustuse müügi platsi vaatamas, Ciccio ostis endale uued ketaskannused, ilma sakkideta.

Läksime Elektrat valmis panema. Kõik asjad tõstsime tema boksi, sest väljas ikka sadas. Elli ja Ciccio vaatasid rada, viisime hobuse platsile, Elli soendusesse. Ciccioga tõstsin takistusi, Elektra hüppas vähemalt, mitte ei tõrkunud. Pigem kiirustas. Võistlusväljakul tõrkus esimese ja teise takistuse 

ees. Tagasi boksi, pesuga ootasime, sest sadas, varustus kokku, Tõime Ciccioga heina ja sööda. Mina söötsin ja panin kõigile puhta vee. Lõpuks aretas Ciccio boksi lukustamiseks süsteemi, kõrval boksis, kus oli teiste võistlejate varustus, grilliti liha. Asjad kokku, uksed kinni ja tulime ära. Poest läbi ja hotelli sööma.

Pühapäev 15.jaanuar

8.15 talli, tegin boksid, puhastasime hobused, võtsime tekid maha. Läksime võistlusi vaatama ja stardijärjekordi ootama. Pärast 12 panin Nearco valmis, Ciccio ja Elli väljaku ääres, viisime hobuse järgi. Ciccio tahtis hobuse kapslit veel ühe augu pingutada, aga ma ütlesin, et see on niigi pingul juba, seega jättis selle samasse auku. Täna kasutas plastikkannuseid. Soendusväljakul Elliga takistusi tõstmas, alguses hüpped head, aga tempot pole Nearcol ikka. Viimastele hüpetele üritas peale kihutada. Võistlusel tõrkus jälle välja. Platsilt tulles oli Nearco närviline ja hingamine oli väga raske. Ciccio käitus närviliselt ja surus säärega tagant, samal ajal eest kokku võttes ja hobust ninapidi vastu seina suunates. Tuli alla, tekk selga ja läksin hobusega talli, varustus maha ja jalad puhtaks.

Ciccio ja Elli tõid meile vahepeal lõunasöögi, pärast seda panime Elektra valmis (Ciccio käskis panna hakamori alla keti) ja viisime hobuse platsile. Aega oli veel, jalutasin hobusega. Esimesena sõitis Ciccio, ilma kannusteta. Küsisin, kas hakamori kett peabki nii tugevalt olema, kõige pikemas asendis ja kontaktita vastu hobuse lõuga. Ciccio ütles, et see on eilse kihutamise ja juhitamatuse tõttu. Soendusväljakul tulid kõik hüpped küllalt head, ühel samm ei klappinud. Võistlusväljakul ajas paar takistust maha, tegi ühe tõrke, kuid lõpetas sõidu. Esimene lõpetatud parkuur 3 päeva joooksul, 115 cm. Hobune sai iga takistuse juures muidugi stekiplakse ka. Kui ei saanud, siis tõrkus. Väljakult tulles tekk selga ja läksin jalutama kuni järgmise parkuurini. Elliga 110. Soendusväljakul mõned hüpped ja platsil tõrkus välja. Hobusele tekk, tallis varustus maha, pesin hobuse jalad ja boksi. Pakkisime asjad kokku, viisime veokisse, tõime transpordikaitsmed, panime Mariiga kõik hobused valmis, Elektra sai oma rahusti ja läksime veokisse. Sõitsime kodutalli, laadisime hobused maha ja panime boksi. Mina võtsin Nearco kaitsmed maha, panin tallitekid Nearcole ja Mendietale, aitasime varustust oma kohale panna ja läksime tuppa. Korra käte pesemine lõppes pasta söömisega ja viimaks sõitsime koju. Jõudsime korterisse umbes 22.30.

 Ma tegelen hetkel praktikapäeviku kirjutamise ja vormistamisega, seega mul ei ole aega jäänud väga kirjutada. Aga kiirelt mainin, et sain Mendietaga sõita proovida ja Calitaga hüppasin viimane päev 90 cm. Väga armas. Täna hommikul käisime Cavallo Shopis, kust ostsin endale viimaks kaska. Tegelikult oli see 70 € müügil, kuid Ciccio kauples poe omanikuga telefoni teel selle 60€ peale. Ise ta broneeris omale suulised...

Nüüd ma vist olen rahul, et sellisel ajahetkel koju tuleme. Ma ei tea, see Nearco allakäik ei meeldi mulle kohe sugugi. Aga kirjutan sellest ükskord pikemalt. Muide esmaspäeva hommikul peame olema 4.10 - 4.45 vahel valmis ja tänaval oma kohvritega. Sandra saadab smsi meile, mis kell täpselt. Täna viimast õhtut... väljas. Homme õhtul sööme Ciccio, Elisa, Marloni ja võib-olla Serena ja Ericaga õhtust. Oeh... Imelik mõelda, et see kõik läbi saab.

Solo una settimana... - ainult üks nädal...

... ja siis ma tulen Eestisse. Seni olen elus ja võistlused on üle elatud. Kirjutan sellest varsti pikemalt, aga enne tegelen oma praktikapäevikuga ja ajan viimaseid asju siin. Kokkuvõtteks võin lihtsalt öelda, et asi läks väga jamasti ja kolmest hobusest võistles ainult kaks. Pidi olema 9 starti, tegime 8 ja nendest ainult 1 ületas finišijoone. Mul on, mida kirjutada...