In Italy

J8udsime kohale. Kasutan hetkel Linda arvutit, kus ei ole t2pit2hti, seega jah... Miks Linda arvuti? Sest minu oma leiab kyll wifi yles, aga n2itab, et ei leia mingit sertifikaati, et mu arvuti sellega yhendada. Korra l2ks selle yhendamiseks lihtsalt tavalisest rohkem aega ja n2itas, et on nett olemas. Siis tuli aga j2rgmine probleem, mis oli mul ka kodumaal - nett on, aga internetilehti lahti ei tee. Kui mu plogi loeb mingi arvutitehnik ( v8iks ju ), siis ma VAJAN ABI! (: Mida ma oma arvutiga tegema pean?

Lisaks sellele on mul ka Facebook ajutiselt blokeeritud, kuna keegi olevat yritanud sinna sisse logida. Just perfect.

Aga.. Lennud sujusid peaaegu probleemideta. Viimane lend (Rooma - Lamezia) hilines l8puks tund aega ja ootasime oma pagasit ka p2ris kaua, kuid v2hemalt on see meil olemas. Ja lennata pole yldse hirmus. Lendamine on 2ge tegelikult. 8hku t8usmine on kyll naljakas (ma kohe p2riselt naersin lennukis, kes mind teab, siis jah..), aga maandumine pole yldse nii ebameeldiv. Tallinnast Riiga lendasime pilvede kohal ja alla polnud mitte midagi n2ha, aga Rooma lennu ajal n2gime m2gesid, kylasid ja linnu. Yldse ei taju, et tegelikult nii k8rgel v8iksid olla. Ja kui Rooma maandusime, siis oli v22ga palav. Neil oli ikka t2ielik meie suvi siin eile.

Lamezias oli meil buss vastas, ainult bussijuht sees. Kysis midagi itaalia keeles ja kui ma vastata ei osanud, siis vaatas sellise n2oga, et mida me yldse Itaaliasse tulime. Marii suutis bussis magama j22da, aga mina ei tahtnud, et ma une pealt sureksin. Asi on liikluskultuuris. Mis kultuuris, seda ei olnudki. Buss oli 9 kohaline, mitte 19, nagu kirjas oli algul. Aga see buss s8itis 120-130 km tunnis ja meist kihutas yks sportauto veel m88da... 70 ja 80-alad ei olnud mingi n2itaja ning kaks samasuunalist rida olid ainult selleks, et kurve sirgeks s8ita. Kohutav. Seega ma olin v2ga 8nnelik kui me elusalt kohale j8udsime. Vastu tuli meile kolm kutti, kes meile v8tmed andsid ja meid korterisse juhatasid. Ei mingit Lindat (: Linda j8udis alles hiljem korterisse. Seega me tegime veel kartulipannkooke 8htul ja l2ksime allesp2rast 12 magama (kohaliku aja j2rgi, teie kella j2rgi p2rast yhte)

T2na hommikul k2isime Lindaga poes. Pidime midagi hommikuks ostma, et syya ka saada. Ostsin euroopaliku saia, suure pudeli j22teed, 4 v2ikest jogurtit, vinkupaki, kus oli 4 vinkut sees ja sulajuustu. Arve tuli 9.50€. P2ris lahe, eks. Otsisin niigi k8ige odavamaid asju. Tuletan siinkohal meelde, et me saame yhe korra p2evas syya ja 4 € p2evaraha. Muide syya saame restoranis, mis asub Euroformi kontori k8rval ja sinna peame bussiga s8itma. Umbes 10 min tee. Veel lahedam, eks ?

P2rast s88ki l2ksime Euroformi, saime Sandraga kokku (7 a Itaalias elanud leedulanna), kes meiega tegi korteri lepingud ja r22kis veel palju informatsiooni. Seej2rel s8itsime koos Luigiga (kirjapilt ?) bussiga tagasi korterisse. Saime hommikul bussipileti ka, mis kehtib 7 p2eva ja saame s8ita Rende ja Cozensa linnas.

Nii.. edasi kirjutan ma varsti, kuna me peame nyyd hakkama bussiga s8itma, et s88ma minna... Bussid k2ivad ka nii, kuis kunagi.. aga olgu. Ciao.

Ja ongi aeg seal maal...

Pole teile jälle tükk aega kirjutanud, aga nüüd üritan võimalikult tihedalt plogi kirjutada. Sättimist ja tegemisi oli palju, inimesi, keda näha ja kellega nalja teha veel.

Minu ettevalmistused hõlmasid digikaamera laenamist, suure kohvri laenamist, apteegis käimist, dokumendifotode tegemist, sularaha väljavõtmist, itaali keelega tutvumist ja meeletut planeerimist, kuidas oma 10 nädala elu 20 kiloks kokku pakkida. Kõik on siiani sujunud. Panin kohvrisse ainult hädavajalikud asjad ja natuke nänni, käsipagas on ka riideid täis, aga ühtki keelatud asja vast kotis pole. Üle piiri peaksid nad mind laskma (:

Kaska jätsin ma maha. Seda muidugi põhjustel, et kergemat kaskat ei õnnestunud mul saada. Väga kahju. Minu vana kaska võtaks liiga palju ruumi ja teeks kohvri raskeks ka, seega loodan, et meil on võimalus normaalne kaska laenata, kui muidugi sõita ka saame.

Täpsemalt lendan ma hommikul kell 8.45 Tallinnast Riiga (55 min)
Riiast stardib lennuk 11.00 Rooma (3 h 5 min lendu ja elame üle ajas tagasi minemise) Kohaliku aja järgi 13.05 saabume Rooma.
Roomast 17.20 lendame Lamezia Terme poole (1 h 10 min) ja kohal oleme 18.30.
Sinna tullakse meile bussi või autoga vastu ning umbes 60 km sõitu ja saabume meie tulevasse elukohta Rende linna:

http://en.wikipedia.org/wiki/Rende

Ajakava on meil ka enam vähem teada. Sellest kirjutan siis täpsemalt, kui päriselt ka nii toimub nagu kirjas. Süüa saame 1 kord päevas ( lahe, eks ), ilmselt õhtusöök, ülejäänud toidukordadeks on päevaraha 4 € (mis oli algselt mõeldud 1 x päevas söömiseks)

Elama asume korterisse, mille tagatisraha peame maksma 50 € sulas. Juhul, kui me laseme sinna sisse võõraid inimesi ilma loata, võtame kedagi ööbima, lõhume mööblit, korterit ei korista või naabreid häirime, siis me seda raha enam ei näe. Kui eeskujulikud elanikud oleme, saame selle raha ilusasti tagasi.

Internetti meil pole korteris, aga vastuvõtja teadis rääkida, et varasemad elanikud on kusagil WIFI võrku püüdnud. Seda öeldi ka, et keegi ei tea, kui kauaks seda WIFIt on. Muidu pidime netis saama käia Euroforms RFSi (meie vastuvõtja) kontoris, kui see lahti on.

Kõigist sekeldustest hoolimata olen ma veel endiselt õnnelik, et ma sinna lendan. Kogemus on see igaljuhul, kas siis negatiivne või positiivne. Arvan, et 10 nädalat tuleb mõelda nii nagu itaallased mõtlevad ja kül me hakkama saame. Pealegi elab meiega koos veel Ungari (sorry, kui enne rääkisin, et Ukraina, ega ma ka vahet ei tee kõigel) ja Läti ja Leedu inimesi.

Selge. Ma nüüd tõmban viimased muusikakaustad telefoni, mõtlen veelkord läbi, mis asjad hommikul kotti lähevad ja kontrollin kõik veel üle. Kõik akud on laetud ja digikas juba sooja pandud, et teile hästi-hästi palju pilte teha (:

Olge armsad siin Eestis. Teistele praktikalistele palju jõudu, jaksu ja vastupidavust. Eks uuel aastal räägime ja teeme nalja.

PS. Tagasi peaksin plaanipäraselt tulema esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 20.05.

Pikalt laialt viimastest nädalatest Säreveres

12. oktoober

Hoolduse tundides õpetasime hobuseid treileriga. Maneežis oli auto ja treiku ja meil olid Belive, Bermuda, Bassira, Anessa ja Sonett. Jalutasime sisse välja ja tekitasime kaeraga reiku vastu veidi huvi.

13. oktoober

Ratsutamas käisin Sonetiga. Katil oli Akira ja Kertul Leedi. Sonett on meil väike murelaps. Ei meeldi sellises olekus hobusega tegelikult sõita, kelle probleemi ei tea. Igaljuhul sõites ütles Reet, et ma ratset tugevamini võtaksin ja teda painutaksin seal väikeses maneežis ülipehmel pinnasel. Minu arust see hobune väga ei kannagi end.

Harjutus nägi lõpuks välja selline:

CXA keskliin, X-s peatus, paremale
KEH kaar, paremale
MK diagonaal, vasakule
BXE keskel kolm sammu, kui traavis, paremale
CXA keskliin, X-s peatus

Pärastlõunal hoolduses egime preijalgu korda. Võtsime ka fööni appi, et jalgu kiiremini kuivatada ja harjutasime hobuseid kaera abil fööni mitte kartma. Lõbus oli vähemalt ja hobused said ka uue kogemuse.

14. oktoober

Hoolduse tundi olin kuidagi üks jäänud. Tegin konspekti hobuse venitamise kohta ning vastasin Tallinn-Viin hobuse transpordi planeerimise ära. Seejärel tõin Soneti ära ja mängisime läbi situatsiooni, kuidas temaga Tartusse sõita. Täisvarustuses treilerisse jalutamine. Sonett saab sellega ilusti hakkama. Hobune maha, asjad ära ja koplisse ning võisin ratsutamise tundi minna. Seal vaatasime videot hüppeharjutustest ja fuleede lugemisest. Jaa siis võiski kodu poole minema hakata.

Laupäeval käisin Rock Cafes peol ka (: See oli lihtsalt mainimist väärt praegu.

17.-23. okt

Selle esmaspäevaga algas üks huvitav nädal. Suurt nagu ei saanudki midagi korda saadetud... Õhtul käisin Paides inglise keele koolitusel.
Teisipäeval käisin ervishoius. Hingamisteede teema.

Kolmapäeva hommikul pakkisime endid ja hobuse kokku ning asusime Tartu poole teele. Sonett arsti juurde. Sõit sujus õnneks ilusti. Tartus ei tahtnud meie tupsujalg hoonesse sisse minna, kliiniku koridor ei paistnud just kõige meeldivam talle. Meelitasime ta kaeraga ikka boksi ja arstid tulid teda uurima. Kohal olid ka tudengineiud. Omaette teema ikka.

Paar pilti sai ka klõpsitud nii Sonetist kui vaikselt kliinikus ringi luurates. (Aga mu nett keeldub neid praegu üles laadimast)

Kokkuvõtteks oli see lugu, et diagnoositi lai hambavahe, kuhu toit pidama jääb ja seetõttu on hobusel igemepõletik. Lõualiigestest pilti ei tehtud, kuigi Ulvi oli selle palve kirja pannud. Olgu, järelikult tuleb hammaste vahe laiemaks viilida.

Tagasi tulles sõitsime Viljandist läbi, käisime ratsavarustuse poes ja ostsin Aadule uued päitsed ka.

Reedel oli terve päev Astraga, valmistusime ja valmistasime ennast laupäevaseks ponidepäevaks ette. Laupäeval toimus ponide hindamine. Silusin enne maneeži ära, pandi rada üles ja eraldati hindajate ala. Igaüks meie kursuselt pidi kolme poni hindama. Pärast oli hindamiskoosolek, kus oma hindeid kohtunike omadega võrdlesime ja arutasime, miks keegi nii arvab. Selgitasime välja võitjad ja oligi päev korda läinud.

Kahju oli, et mõned inimesed endid nii targaks ja tähtsaks peavad, et isegi maneeži ei sobi pärast koristada. Tegelikult oleme me võrdsed õpilased praegu kõik, see ei loe, kui palju on kogemust, tarkust, vanust ja tähtsust. Kui õpime teist aastat sama õppekava järgi ja meile on antud ühesugused kohustused, siis on meie roll Särkus võrdne.

Õhtul oli ühikas ka väga lõbus Lausa nii lõbus, et pühapäeval oli ärgates imelik olla. Pühapäeval külastasin Jõgeva linna ja see oli ka nii omamoodi, et jälle oli naljakas. See selleks...

Uus esmaspäev, 24. okt, algas rohumaaviljelusega ja selle kontrolltöö vastamisega. Teisipäeval tervishoius töö ja ratsutamises töö ja järeltöö. Kolmapäeval viimased hoolduse tunnid, kus rääkisime klippamisest ja pügasime Safil karvu vähemaks. Mõlemad hoolduse kursused sain 5. Õhtul käisin jälle Paides ja Neljapäeval oli 4 rohumaaviljelust, pärast mida me koju saime, sest reedel oli iseseisev töö.

31. okt. Ruhumaaviljeluses jälle kt. Õhtul käisime Paides ja kuulsime juba midagi oma praktikale mineku kohta.

Teisipäeval tervishoidu päris mitu tundi, kus Siiboja tuli Soneti hambaid korrastama. Need olid ühed huvitavamad tervishoiu tunnid jälle. Arstid jõudsid järeldusele, et asi ei ole siiski hammastes. Hambad said hoolega viilitud, vahe süvendatud, et kogu sööt sealt välja tuleks ja susikad ka väljas. Asja probleem paistab olevat mälumises endas ehk siis lõualiigeses. Narksis hobuse lõualuud liigutati küljelt küljele ja see näitas, et ühele poole ei liigu lõualuu normaalselt, selleks et liiguks n-ö lõpuni, peab hobune suu avama ja seetõttu söödapallikesed suust pudenevadki. Kui asi oleks hammastes, siis oleks olukorra paranemist näha kohe, kui ta on toibunud. Õhtul jalutasime tallist läbi ning Sonetil oli söödahunnik ukse ees jälle... Ilmselge siis.

Õhtul käisime Mirja-Mai juures ka istumas ja kooki söömas. Viimane istumine enne praktikale minemist.

Kolmapäeval käisin rohumaaviljelust vastamas jälle ja Paides. Sain lennubroneeringu ja reisikindlustuse. Itaalia keele vestmiku ka. Lõpuks hakkas juba kohele jõudma, et ma päriselt lähengi Itaaliasse!

Neljapäeval võtsime ratsutamise tunnist hinded õpinguraamatusse, siis käisime Katiga Särevere tanklas jäätist ostmas ning läksime noorhobuse tundi. Sealt lasti meid veidi varem ühikasse ning jälle oli vaba aega. Tegime tervishoius jälle kontrolltöö ja läksime talli. Kokkuvõtvalt on Saagal äge bronhiit ja Laguna köhatamine on hullemaks läinud. Mõlemad elavad vabapidamistallis. Rohkem pole vaja öelda.

Veel viimane õhtu ühikas ja natuke naljategemist ning reede hommikul suhtlemise tundidesse. Võtsime viimasest koolipäevast sel aastal viimast ja isegi rohumaaviljelusest lasti meid varem minema. Pakkisime viimased asjad, ütlesime head aega ning tulime Säreverest tulema.

Nüüd üks vaba nädal ja stardin 13. november Tallinnast minema (:

Tallipäev

Hommikul noorhobune. Läksime talli, aitasime noored välja viia (Regatt, Breezer, Cardinal ja Lend). Võtsime Bassira ja Bermuda ette talli kaasa. Mässasime nendega valtrapi ja pindedega. Sidusime neid ümber ja panime selga. Vaatasime Harbati liikumist ka, kes on kange ja hoiab tagumisi jalgu. Kabjad on ka kandiliseks kulunud. Võtsime Arta ja Arvina ka, ringaeda ja käe kõrvale. Mässasin veidi Arvinaga ringaias, sain jälle targemaks, kuidas hobusele õpitut kinnistada ja temaga suhelda.

Pärast lõunat oli rakendamine. Sonett. Pärast seda Ulvi tunnid. Koolimajas veidi teooriat ja siis tulime talli Bayroni silmi vaatama ja teda kuulama. Edasi liikusime Wermona peale, kelle jalad on hetkel kõik paistes ja jämedad. Kerel on tal midagi rain-schaldi sarnast. Lõpuks sai ta kaks süsti, üks veeni ja teine lihasesse. Lõuks vaatasime Harbatit ja leidsime, et tal on ilmselt midagi laminiidisarnast tagajalgades ja Ulvi paneb talle Equipalazone kuuri peale. Lisaks vajab ta rautust ja kapjade korrigeerimist.

Päeva lõpuks ostsime me (palju) jäätist ja sõime seda banaanidega. Kohutav, milline tunne on. Nagu oleks päev otsa ainult söönud.

Ahjaa, Leutonen jagas meile hoolealuseid hobuseid, ma sain Bassira siis. Üldse oli tallis põnev jälgida, kuidas hommikust tallipraktikat tehakse. Mõni neiu on ikka nii ülbe, et kole kohe.

How do you do?

Neljapäeval tegelesin oma CV täitmisega, mida tuli teha inglise keeles. Sain teada, et pean üldse oma dokumendid reedeks ära saatma. Oot, ma vist pole kirjutanud, mis dokumendid.

Ühesõnaga lugu on selline, et kandideerin/lähen välispraktikale Itaaliasse. Neli kohta on projekti alusel, kaks Soome, kaks Itaaliasse. Viimases on veel kaks eraldi talli, seega ei teagi, kas mõlemas siis üks koht või tuleb mingi valik koha vahel. Miks kandideerin/lähen? Sest tegelikult pole kindlaid õpilasi välja valitud veel, kes sõidavad ja kes jäävad n-ö reservi. Aga kuna meie erialalt polegi rohkem tahtjaid, kui 4, siis oleme ise valinud ka, kes kuhu minna tahab. Seega peaksin Itaaliasse siiski minema.

Olgu, neljapäeva õhtul tegelesin CV, avalduse ja motivatsioonikirjaga. Reede hommikul startisime Marioga linna, TIHS-le. Katiga saime ka kokku. Seega päeva veetsime Saku hallis ja vaatamist/uudistamist jagus. Kuigi süveneda eriti ei suutnud, kes, kus, millega ja mitmes. Ma ei tea.

Koju jõudsin pühapäeval, kiusasin veidi Aadut. Pole kaua tegelenud, isegi jalgade andmine on tal meelest läinud. Karvaseks on ta ka muutunud, talv on tulekul jälle. Igaljuhul tegin boksid ja siis... Juhtus selline asi, et Baffi kutsikas, kelle ta kunagi kodunt minema jooksutas, jooksis koju tagasi. Peaks vist umbes 7 kuune olema. Täiskasvanud koera mõõtmetes igaljuhul ja jäme isane kuts tuli külla. Polnud muud variantigi, et Baffi ta ema pole, kuna iseloomult on niivõrd identsed, et naljakas oli vaadata.

Täna hommikul oli tp (saate aru küll ju, mis siin ikka pikalt välja kirjtada), kus ei olnud ka kõik inimesed kohal alguses. Pärastlõunal lasime oma kursust pildistada ja siis läksime noorhobusesse. Pärast tunde sõitsime kohe Paidesse, otsisime uues ilusas õppehoones B-209 klassi ja kuulasime inglise keele algkursust Ene Peneriga. Noojah. Ütleme nii, et selle pärast küll Paidesse sõita ei tasuks. Vajame aga tunnistust, et praktikale saada.

Tagasi tulles otse talli, panin tagumise talli üksinda kinni ja olin viimane, kes tp-lt lahkus. Nüüd on väss ja tark tegu oleks magama minna. Head ööd.