4. päev

9.00 talli. Uduvihm. Hmm... mis siis teha? Viisin Jumbo ja Elteri talli taha, tõin need kokkuriisutud heinad ette ja mõtlesin. Küsisin Katilt ja Aljelt ka nõu. Siis hakkas rohkem sadama ja mõtlesin, et teen boksi ära ja vaatab siis edasi. Haarasin siiski puitvarrega hargi omale ja tegin aset nagu õpetatud. Lõpuks tuligi Eha ja ütles, et väga ilus on. Nüüd võis arvestada, et päev on korda läinud :)

Tõin jumbo ja Elteri ära, viisin Theo ja Tarzani asemele, Üle tee Kalou, Draakon ja Rosin ka. Tunni pärast kõik sisse ja talli taha Fränck ja Iidol. Kuna siis ei sadanud enam, ei pannud õuetekke selga. Tegin vahepeal Jumbo saba korda ja kui olin karvad kokku korjanud, et hobuseid sisse tuua, jõudsid Eha ja Toomas sellega juba ette, kuna sadama oli hakanud. Iidolile siis fliis selga ja tunni pärast maha. Selle ajaga kitkusin Tarzani lakka. Siis tuli hobuste lõuna, aitasin Aljel pühkida ja läksime ise sööma.

Tagasi tulles vahetasin riided ja puhastasin Rosinat, kuna temast tuldi müügivideot tegema. Siis kaks Ülle trennilast arvasid, et ma olen Rosina ära ostnud :) Ülle ütles, et Fräncki valmis paneksin. Läksimegi maneeži ja ronisin selga. Jube vahva, jälle võõras hobune, aga ma ei kartnudki. Teate, mis teema sellega üldse on? Mul ei ole absoluutselt aega mõelda selle peale, et kardan või midagi. Mul on nii palju asju, mida ma pean jälgima ja tunnetama õppima. Mul pole aega karta.

Endiselt. Kergendades tuleb ennast lõdvaks lasta ja mitte rabelema kukkuda seljas. Ajan ikka hooga ennast püsti seal ja ma ikka absoluutselt ei tunneta hobuse jalgade liikumist. Pean vahepeal silmad kinni panema ja siis mõtlema selle üle. Nüüd on mul vähemalt motivatsioon pea püsti hoida. Aga ikka, keskendun kergendamisele- tõstan käsi, lasen käed alla ja pehmeks, sügan jalgadega ringi... Mul on, mida harjutada. Fränckil oli mingi probleem peaga täna. Ta vehkis sellega jube palju üles alla, kapsel oli ka ta valjastelt ära võetud, seega Tuvi pidi ta suud kontrollima millalgi.

Sain galoppi ka sõita. Ainult paremast jalast tegin. Omaarvates püsin ma galopis paremini ja kindlamini sadulas kui traavi ajal. Ning nagu ikka, pärast galoppi läks ka traav paremaks minu meelest. Lõpetasin, jalutasin, fliis selga ja talli tagasi.

Järgmisena võtsin Tarzani ja tegin talle kordet ette. Ta on väheke pullija tüüp, aga Ülle ütles, et tema lemmik. Kordel saime enamvähem hakkama, kippus kiirustama ja galopitama valel ajal või siis tahtis päris seisma jääda. Kummid olid ka peal, kui kordetasin, sõites võtsime maha. Tarzan hakkas vigurdama ka, vedas õlaga välja ja vahepeal keeldus liikumast. Pean keskenduma, et tuleks korraga üks märguanne. Kui sellest midagi ei muutu, siis stekiga.

Viisin Tarzani ära, võtsin Fränckil ja Iidolil fliisid maha, pühkisin põrandat oma tunnikate eest ja rääkisin Üllega mõned sõnad juttu. Kella kuueni olin, kokku 9 tundi.

3. päev

Veelkord aseme tegemisest. Täna näitas seda Eha isiklikult. Jumbo on hobune, kellel võib loigud ära korjata üle päeva. Homme näiteks ei korja, ainult junnid. Ja tagant puru ette, seinaääred puhtaks nii palju, et kõik lauad saaksid hingata, jootja alt õhemaks ja keskele paksem kiht. Uus puru ette serva, sest hobune ise veab selle jalgadega laiali. Vot nii. Boksi tegemine on selline mõttetöö, et vaadata, kuidas hobusel ikka parem oleks, nagu Eha mulle täna ütles. Ja Reinu tallist pidin endale hea plastikhargi laenama edaspidiseks.

8.30 läksin talli. Ülle käis kopleid kontrollimas ja üks koppel juba ei kannata hobuseid. Point selles, et murukattega koplid pannakse lume sulamise ajal kinni, et pinnas saaks taastuda, rohi kasvada ja ei tekiks mingit mülgast. Õue läksid Jumbo ja Elter ning viisin Draakoni ja Kalou esimest korda koos. Head pisikesed. Siis viisime Tarzani ja Theodori koos Üllega ja viimasena Rosina. Täna olid nad tekkidega ja kaua polnud. Eha pärast näitas, kuhu tekid kuivama panna.

Aitasin saepuru tunnikate boksi vedada ja tõin nad seejärel sisse. Rosin, Tarzan, Theodor, Kalou ja Draakon koos, Jumbo ja Alje võttis Elteri. Siis Tholt tekk Iidolile, Fränckil vahetasin ka talliteki õueoma vastu ja kui välja hakkasime viima, oli meie koppel juba hõivatud. Margit tõi oma hobuse juba sisse, kuid ütlesin, et kaks hobust tuleksid tunniks ajaks veel. Ega mind väga armsa näoga ei vaadatud, kui noh. Viisime Aljega hobused välja, siis panin tekid kuivama, puhastasin natuke Orlando harjasid ja võtsin sealt lakakammi. Tõin Jumbo välja, puhastasin teda, harjasin laka ja nühkisin lahtist karva maha. Kitkusin lakka õhemaks ja lühemaks. Täitsa normaalne jäi, aega võttis, kuna lakk oli ikka päris pikk ja paks kaela keskelt. Lõpuks oligi hobuste lõuna käes ja Jumbo tahtis heina sööma minna. Jäin koridoris kärule ka ette, seega panin ta boksi tagasi. Puhastasin harjad ja pühkisin karvahunniku kokku. Aitasin põrandat pühkida ja siis oli juba omal lõuna käes.

Tagasi tulles sõi Jumbo ikka heina ja tallis oli vaikne. Mõtlesin, et ehk saan boksis ta saba lühemaks võtta, kuid see oli nii paks, et ühe lõikamisega hakkama poleks saanud. Nojah. Läksin siis koju hoopis.

Õhtul helistas Ülle ja kontrollis ka, kas sain hakkama. Homme hommikul teda jällegi pole ning lubas ka vihmasadu. Seega hobuseid ei pea välja viima siis. Lähen nendega maneeži jalutama, et oleks parem bokse teha. Rosina ja Tarzani võin ka kordele panna. Kui vaba aega tekib, siis teen tunnikaid korda.

Pärastlõunal läheme ratsutama :) Seega loodan homme kirjutada muljeid, aga ei tea, mis ajal koju jõuan ning kui väsinud olen. Igaljuhul ma pean end kokku võtma mõnes osas.

2. päev

Tegelikult tundub, et KEVAD tuleb. Nii palju on sulanud õues. Lahe.

Täna 9 talli. Ülle ja Ehaga sättisime hobused välja. Peale Kalou läksid kõik ilma tekkideta, kuna tuult polnud ja päike paistis. Eha pani heinad ette ja me Üllega tõime hobuseid. Talli taga Jumbo, Elter, esimeses Draakon, Kalou, teises Tarzan, Theodor, kolmandas Rosin (sinna viisin heinad ise) ja Enne treilaparklat Fränck ja Iidol. Põrand puhtaks ja Eha seletas saepuru süsteemi. Kuiv saepuru võetakse pakist ja kallatakse peenikese niiske juurde segamini. Sealt võtad ja viid boksi.

Täna tegin jälle Jumbo aseme, tõin puru ja pidin saepuruhoidla juurest koristama minema. Paraku mässas seal traktor ja läksin hoopis heina riisuma. Osa hobustele ette, ülejäänu sõnnikusse. Umbes 12 tõime hobused sisse ning siis tuli Eha appi riisuma. Pargipoolne talli külg tuleb praegu ilusasti puhtaks teha, sest miski suur tervisepäev pidi varsti toimuma, siis on inimestel ilus vaadata.

Junnid pidin ka ära korjama sellest aiast, kus Jumbo ja Elter olid, ainult et siis ei olnud käru kohe võtta ja pärast tuli juba üks täkk koplisse. Mõtlesin, et ma siis pärast, kui ühtki hobust ei ole, aga...

Vahepeal puhkasin ja aitasin Aljel (üks tallitöölistest) lõuna ajal heina jagada. Umbes 2 kilo käib heina, tunnikatel vähem ja väikestel ponidel ka vähem. Hein on ilus, rohelise kõrrega, ei tolma ja lõhnab mõnusalt. Kunagi ei ole boksis mingit üleliigset heina, kui hobuste juurde minna. Järelikult pannakse vastav kogus ja hein on hea. See mulle meeldib, et aset tehes ei pea kuskil heinas ringi keerutama.

Pidin veel ühes tühjas boksis saepuru laiali ajama ning veidi juurde tooma. Pesin jootja, küna ja soolakivi aluse ka puhtaks, kuna seal vastas tehakse remonti, oli kõik ehitustolmu täis. Käisin lõunal ja siis tõin puru ka boksi.

Pärastlõunal panin valmis Draakoni, kuna Aljel olid külalised ja üks pisike laps tegi paar ringi sisehoovis. Siis oli Ülle ka kohal ja läksin endale ka ratsariideid selga panema. Ülle pani samal ajal Rosina valmis ning jõudis maneežigi. Seal tegi ta libiseva süsteemiga topeltkordet ja läksingi selga. Rosinale. Saate aru? Nii tore. Mäletan alles seda päeva, kui Nennu Raikkülast paaritusest tagasi tuli, ei, kuidas me ta sinna viisime üldse. Mäletan, kui Rosin sündinud oli, mäletan, kui müüsime... Ja täna istusin ma tal seljas ning tegin isegi ühe galopitõste. Ta oli nii tore.

Ratsutamisest ka. Käsi ei tohi keerata nii nagu mina neid keeran. Randmed paigal ja ei keera sissepoole! Käsi tuleb küünarnukist painutada ja järgi anda edasi-tagasi suunas. Kätt saab endast mööda tõmmata, muide :) Küünarnukk raskeks ja enda keha juurde, et tekiks tunne nagu hoian näpuga suuliserõngast (tegelikult on nii ka koolis räägitud, lihtsalt nüüd ma sain aru, mida sellega mõeldud on, päriselt). Pea ei tohi vaadata maha ega jälgida hobust. Hobuse liikumist peab tunnetama. Kergendades tuleb ennast sadulast välja tõsta nii palju kui hobune viskab, mitte ise end edasi tagasi lükata. Puusaga ei tohi kergendades hobust edasi lükata, muidu ei tunneta hobuse liikumist. Edasi ajamiseks on siiski säär! Ning kui esimene sääre märguanne ei aita, siis tuleb järgmine märguanne stekiga, et märguanne oleks tõhusam. Ei tasu hobust sügama jääda. Oi, kui palju on, mida meelde jätta. Tegelikult nagu midagi täiesti uut polegi või kardinaalselt teistmoodi. Lihtsalt rõhku pannakse ükshaaval teistele asjadele. Olen neid lauseid varemgi kuulnud, kuid täna tekkis kuidagi ettekujutus. Tegelikult ju nii lihtsad asjad. Ei, mulle meeldis.

Pärast Rosinat oligi kõik tehtud. Sain koju minna. 8 tundi tehtud. Homme lähen pool tundi varem ja saan varem ära ka, kuna Ülle on pikalt koolis. Tema osa jääb justkui ära homme, kuid neljapäeval pidi selle eest ohjeldamatult ratsutamist olema :)

Esimene päev praktikal

Eelmises postituses jäi ju rääkimata, et ma andsin ussirohtu ka ise Nennule ja Aadule. Ema valvsa pilgu all muidugi. Aadu oli ka tubli, keegi ei lädistanud tilkagi.

Aga tänasest algas mu praktika. Päeval mõtlesin, et kirjutan siia ka põhjalikult, aga teate, mu kätel on praegu selline tunne, et nad lõpetavad minuga koostöö ja jäävad siia laua taha maha lihtsalt. Võtan end kokku.

9.00 talli. Ülle tuli ja uurisime, kes käib kus koplis ja mis riietega. Tekid käisid enamvähem kõigil seljas, nelja koplisse läksid hobused ja heina ka ette. Kõigil on oma nöör, mis jäetakse kopli väravasse. Siis läksin talli tagasi ja pühkisin kõigi välja läinud hobuste boksidesse saepuru tagasi. Seejärel oli ülesandeks talli kõrval olev lattaed puhtaks riisuda, et lumi saaks alt ära sulada. No koppel polnud väga suur, aga riisumist oli kõvasti. Kolme käsikäru jagu viisin algul seda jama minema. Siis käisin vahepeal Üllega maneežis ja tagasi tulles vedasime ka kolm traktori kopatäit minema. Riisusin hunnikutesse ja tassisin hargiga kokku, siis viskasin hargiga kopa peale.

Vahepeal puhastasin Orlando ära. Karva ajab ta ikka palju nagu ka eelmine kord, kui umbes nädal tagasi tallis käisin. Ülle pani sedelga ja ohjad. Läksime maneeži ja õppisin topeltkordel tööd. Üritasin jälgida hobuse liikumist rohkem ja aru saada, millal ta aktiivsemalt liigub ja kontakti tuleb, millal talle aga hoogu pean andma ning millal ta kiirustama hakkab. Ülle seletas mulle, mida jälgida, kuidas edasi nõuda, kuidas kiita ja millest Orlando puhul välja ei tohi teha. (Ma võin hobustest teinekord pikemalt kirjutada) Lõpuks jalutasin veidi ja viisime ta sisse.

Vist enne Orlandoga mässamist tegin ma ka ühe boksi puhtaks. Nii... See käis niimoodi, et mulle näidati enne hobust välja viies tema märjad kohad enamvähem ära. Siis seletas mu juhendaja, kuidas seal tallis boksi tehaks ja seisis terve selle aja boksis ning jälgis! Minu arvates väga tähelepanuväärne, sest ma olen tallis uus, minu tööstiili ei teata ja mina ei tea talli korda veel nii täpselt. Õppeasutus võiks sama taktika järgi toimida, kas pole? Ühesõnaga, põrandani märg välja, nähtavad junnid kärusse, ükshaaval pisikesi otsima ei pea hakkama, pind ühtlaseks ja umbes sama palju puhast puru asemele, kui välja viisin ning ukseesine puhtaks ka pühkida.

Jätkasin kopli koristusega ning siis kutsuti mind koolimajja sööma. Makaronid maitsesid päris hästi :) Tulin tagasi, tegime kopli tühjaks, kuulsin vahepeal, et hobusesõnnikut veetakse lauta lehmadele allapanuks, siis kuulsin üle tee elavatest luikedest ja lõpuks sain puhata ka veidi.

Siis võtsime Rosina ette. Sadul selga ja topeltkordele. Õppisin ka temaga töötama, mis oli raskem, kuna ta on noor hobune. Lõpuks juba hakkas sujuma. Ainult, et selle ohjamise värgiga ei ole mu käed veel üldse harjunud ja enne see kakakoristus koplist tegi ka oma töö. Ma tallis ei tundnudki, kui väsinud mu käed on, alles siis, kui olin veidi autos istunud. Nüüd on juba see staadium, et otsin hobuse rohud välja ja panen ennast ööseks sooja.

Homme palus Ülle ratsutamisriided kaasa võtta, ehk saan Rosinaga veidi sõita. Ning homme on veel riisumist ;)

Kokkuvõtteks oli päev positiivne. Jäin rahule. Lahkusin pool 6. Homme jälle 9-ks.

PS! Kutsikaid käidi täna vaatamas ja üks broneeriti ka. Kuu aja pärast saab ta juba oma uude koju ilmselt. Meie oma külasse :)

Viimane vaba nädal

Esmaspäeval panin Nennu ohjadesse, päitsetega ja kõndisin taga. Tal on see kiirustamise komme ikka. Ei mingeid peatusi, ainult läheks. Päitsetega ei ole ta kuigi järeleandlik ka, seega jalutasime suure teeni ja tagasi ning läksime sisse. Aadule panin ka sedelga selga ja jalutasime käe kõrval ka peaaegu suure teeni. Natuke on harjunud selle jalutamisega ja ei lähe nii kiiresti ähmi täis, aga nööri närimine on ikka teemaks.

Teisipäeval jooksis Nennu vabatahtlikult mööda ilma ringi :) Pärast ei tahtnud kätte anda vaid jooksis endiselt samal marsruudil. Panin aga valjad pähe talle ja jälle ohjadesse. Tahtsin, et ta püsiks rahulik ja jalutaksime, tegime ka peatusi, kuna neid peab temaga harjutama. Lõpuks jõudsin ka enamvähem eesmärgini. Peatused tulid lõpuks aina väiksema surve peale ja hobune seisis täitsa rahulikult hetkeks paigal. Aaduga kolasime lihtsalt lumevallide taga ja lasin tal kuuse oksi süüa.

Ülejäänud nädal on kuidagi teisiti kulgenud. Pole jõudnud suurt midagi teha. Puhkasin viimased päevad ka praktikaks. Esmaspäevast ju algabki :)