Võistlustest võistlusteni.. ja eksamini

Kiiruga teen kokkuvõtte, et üle-eelmisel nädalalõpul viibisin 4 päeva Ruilas Siimule ja Grethelile abiks. Võistluste aeg oli vihmane. Kõik päevad, kui ma ei eksi ja külm ka. Teisel juunil kandsin talvejopet, selle peal tuulekas, müts, kindad ja kummikud. Meil on tore suvi. Igaljuhul aitasin pühapäeval (3.06) ka asjad kokku pakkida ja hobuseid ära saata ja jälle üks Kevadtuur selja taga.

Esmaspäeval tudusin kaua ja hakkasin koristama. Panin veidi asju kokku, mida mul enam vaja ei lähe ja millega kirbuturule kavatsen minna. Nii koristasin ka teisipäeval ja kolmapäeval koristasin sadularuumi ka. Palju asju leidsin üles ja palju asju on, millest tahaks lahti saada. Seega 16. juuni Raplasse kirbukale.

Kolmapäeva hilisõhtul läksin kooli, neljapäev ja reede möödusid ratsaspordi tundide saatel ja võistlusväljakule asjade kokkutoomise, -otsimisega. Kogu võistlust, nii takistussõitu kui koolisõitu, korraldas nii meie kui PH3 kursus. Mina olin jälle informaatori rollis, takistussõiduga sujus hästi, aga koolisõiduga peab ikka alati olema mingeid kalasid sees. Sain ise ka korra ühest asjast veidi valesti aru, kuid kõik lõpuks laabus ilusasti ja loodame, et võistlejad jäid üldises kokkuvõttes korraldusega rahule.

Pühapäeva õhtul (10.06) korjasin oma asjad ühikast kokku ja kolisin välja. Kertu tuli minuga kaasa ja sõitsime minu juurde. Esmaspäev pakkisin asjad lahti ja käisime bokse tegemas ja Nennu koplit koristamas. Puhastasime tiba varustust ja kuna ilm oli vihmane, siis võtsime hobused ka sisse kuivama, et hiljem rakendamist harjutada. Selleks tuli ka süsteem välja mõelda. Et Nennu paigal püsiks, siis parkisime ta heinarulli ette, et tal oli võimalus koguaeg süüa, mitte minema tormata, nagu tal kombeks. Ta oli väga tubli ja püsis ilusasti omal kohal.

Aadule proovisin ka natuke loogarakendi varustust. Sedelga vastu ei ole tal midagi, range proovisin nüüd ka. Täku kael - kõrvade tagant nii jäme, et range on raske ümber pöörata. Ja kui juba kiusamiseks läks, siis tõin pinded ja valjad ka. Pinded olid muidugi pika krõpsuga, aga mul läks üldse meelest maha, et hobune võiks krõpsu karta. Seega kui otsa lahti tõmbasin, et kinnitama hakata, pidi poiss loomulikult hirmunult eest ära astuma. Järgmine asi, millega teda siis harjutama peab. Valjad panin ka poisile pähe ja ootasin nii kaua, kuni mälumise ja ürituse keel-üle-suuliste-lükata lõpetas. Tubli poiss oli kokkuvõtteks.

Teisipäeva hommikul tõstsin poisi väiksesse koplisse, kus Nennu muidu heina sööb. Nennu sai nii kauaks väikse rohukopli omale. Proovisime siis Aaduga veidi ohjamise süsteeme. Ikka järkjärgult hakkasin asju lisama ja lõpetuseks kõndis Kertu Aadu kõrval, mina ohjadega taga. Kasutasime endiselt ainult päitseid, suulise märguannetega ta veel tutvunud pole. Kõik lõppes nii, nagu üks ilus õpetamine lõppema oleks pidanud. Tänan siinkohal Kertut! Oleks me niisuguse asjaga iga päev tegelenud abilisega koos, oleks Aadu palju suurema teadmistepagasiga praegu.

Eile, kolmapäeval (13.06) käisin Säreveres, võtsin ringkäigu lehe, tõin mõned asjad veel toast ära, mis sinna unustasin, rakendasime Soneti ette ja käisin oma tagi kohtunikemajast ära toomas. Väga tegus värk. Ära tulles kuulsin uudiseid ja võtsin loomulikult ühe Türi burksi :P Vahepeal organiseerisin endale veel reisikindlustuse ka.

Koju tulles tegin boksid ja kiusasin hobuseid. Puhastasin kabjad ja võtsin jalgu üles, eriti just Aadul, kuna täna tuleb Jaan sepatöid tegema. Kiusasin poissi veel ühe riidetükiga ja ta oli väga tubli ja armas.

Nüüd siis veel 3 päeva jäänud ja siis on eksam. 18. juuni, kell 9.00 kutseeksam. Esiteks test (30 punkti), rakendamine (30 p) ja loosipiletiga kaks praktilist ülesannet (kumbki 20 p). Kokku siis 100 p võimalik saada ja ma üritan ikka sinna maksimumi lähedale jõuda. Mis need 2 aastat muidu käidud said. Hinnetega on ka tunnistusel nii, et esimesest aastast on raaamtupidamise koondhinne 4, kõik muu peaks olema väga hea.

30.juunil kell 11.00 Paide kultuurikeskuse suures saalis toimub lõpuaktus. (: