HM11

Tere taas. Olen oma blogimajandusega tagasi. Vahel on hea oma mõtteid teistega jagada ning ennast tühjaks kirjutada.

Vahepeal on toimunud nii mõndagi. Õpin 2010. aasta sügisest Järvamaa Kutsehariduskeskuses hobumajandust. Käin vahepeal ikka Kerli juures Parcot ja Poheemi vaatmas ning kodus kasvavad rõõmsalt Nennu ja Aadu.

Aga koolist veidi. Meil on siin kaks põhitalli ja vabapidamistall. Hobuseid on omajagu, arvu kahjuks ei oska öelda hetkel. Samas tunnihobuseid on meil vähem. Kõik on üpriski erineval tasemel. Nimepidi siis Sandra, Saaga, Oktett, Reps, Leedi, Via Pepsi, Sonett, Robusk, Pikee, Lanzeria (erahobune muidu) ja Iskra. Teinekord kindlasti hea meenutada, kes tunnis on käinud.

Treener on meil Reet Jänes. Hobualaseid tunde annavad veel Ulvi Martin (tervishoid ja karja taastootmine), Astra Nilk (hobuste valik ja aretus), Kati Leutonen (hobuse psüühika, noorhobune), Esti Viilup (hobuvarustus, koos Siiri Nõva ja Kristjan Lepaga) ning Mirja-Mai Urve (hobuse anatoomia, pidamine; meie kursusejuhataja) Mõned ained ja õpetajad lisanduvad veel nimekirja, kuid on alles tulemas.

Õppeajaks 2 aastat. Praktikat on meil 2 x 10 nädalat. Tuleva aasta aprillis algab kevadine ja novembris sügisene praktika. Praktikakoha peame ise valima vastavalt huvidele. Sel sügisel avanes teisel kursusel võimalus minna Soome Ypäjä kooli praktikale. Kes teab, ehk veab meilgi?

Meie kursus on ka tore. Kanname nime HM11. Meid on 12, alustades oli üks rohkem. Kursusel õpib ka üksainus poiss ja tean, et nii juba kolmandat aastat järjest. Suurem osa on inimesi, kes pole hobustega väga palju kokku puutunud. Kusjuures, ma imestasin selle üle väga. Kas on asi selles, et meie noored, kellel hobustega ja ratsutamisega kogemusi on, ei pea kooli vajalikuks või on neil muud plaanid õppimise osas just. Ma ei tea. Ehk on ka selle kooli kohta räägitud jutud suurt rolli mänginud. Olen minagi kuulnud igasugu lugusid, kuid ega enne teada ei saa, kui kohale tuled ja vaatad. Oleme endiselt uued tulijad, kuid ühtteist on meile juba selge, kuidas siin asjad käivad. Igaljuhul mina soovitaksin siia kooli tulla, kui vähegi on huvi asja vastu ja oled võimeline teemadesse süvenema. Gümnaasiumijärgselt on inimaju küll juba nii küps, et suudab kuuldud infot kõrvade vahele talletada. Ning väga palju hetki on tundides, mis panevad mõtlema varasemate oskuste ja tõdede üle. Tuleb osata ainult küsida, hoida kriitilist meelt ning selget pead.

Rohkem informatsiooni www.jkhk.ee.

Oleme 12 nädala jooksul juba küllalt palju huvitavat korda saatnud. Tutvusime HM2 kursusega, rääkisime kõik endast, oma hobustest või kas soovime neid üldse. Ääretult armas õhtu oli, jõime teed, sõime kooki ja teine kursus pani meie teadmisi proovile.

11. sept aitasime korraldada ratsavõistlust. Veetsime laupäeva Säreveres ja rajameister rääkis meile ühtteist platsitööst. No tegelikult oleks võinud ikka rohkem rääkida, kuid Lepp selline kiire ajakavaga mees ;) Võistlus sujus ilusti, erilisi prohmakaid meie kui esmakursuslaste poolt ei tulnud. 

23. okt pidasime Ponidepäeva. Siis olime abiks ja vaatasime ülevaatust ning vahvaid ponisid. Kohal oli meid küllaltki vähe, kuid sellegipoolest sai päev edukalt lõpetatud ja kõik paistsid rahulolevad. Sel päeval oli ka väike lumi maha sadanud.

4. nov külastasime Saare talle, läksime Ulvile külla ja uurisime märasid lähemalt. Samuti vaatasime täkult sperma võtmist ja uurisime, kuidas selle külmutamine ning seemendamine käib. Päev oli huvitav ja informatiivne.

Ei saa öelda, et siin igav oleks, vaba aeg kulub niikuinii puhkamisele, sest tallipraktika on küllaltki väsitav. Samuti ratsutamine, kui hommikul kell 8.00 peab tallis olema ning pärastlõunal kell  12.20 algavad järgmised 4 teoreetilist ainetundi. Samas ei ole nii igal nädalal ja tunniplaan on vaheldusrikas. 

Kellel energiat üle jääb, saab võtta tasulisi ratsatreeningtunde, kasutada spordihoonet, käia aeroobikas või... jah, neid huviringe on siin veel, kuid isiklikult ei ole muude asjadega end kurssi viinud. Talli poolel toimub nüüd esmaspäeviti hobuhuviliste ring, Kati juhendamisel. Järgmisel esmaspäeval on esimene kord.

Mis siis veel põnevat sissejuhatuseks ? Sel nädalavahetusel külastan Tartut. Lähen külla oma õele ja endisele klassiõele. Pühapäeval saabun taas Säreverre ja siia ma jään kaheks nädalaks, sest järgmisel nädalavahetusel on meil talli praktika. Jeii.

Aga olgu, postitus ongi pikale veninud. Kui uuesti blogindusega harjun, siis kirjutan ikka tihemini. Tegelikult on paar punkti täiesti rääkimata jäänud, mille pärast ma blogiga üldse alustada tahtsin, kuid algus seegi.