Päev Ruilas

Läksin kell 10 talli. Sel nädalal on Ruilas noorratsanike laager ning hommikul olid Riina Pilli hüppetrennid. Jäin trenni vaatama. Kõik tundus kuidagi nii selge ja konkreetne. Treener rääkis rahulikult ja seletas. Ratsanikud olid väga kuulekad ja töötasid kaasa. Hobused olid ilusad ja hoolitsetud ent kõik väga erinevad. Igaljuhul oli põnev jälgida, milliseid harjutusi ratsanikud tegid ja kui kiiresti nad kõik takistuste järjekorda meelde jätsid.

Seejärel vaatasin, kuidas Ülle Rosinaga lõpetas. Põhimõtteliselt topeltkorde, aga sellest süsteemist ma veel lähemalt rääkida ei oska, mida ta täpsemalt kasutas. Jalutasin Rosinaga talli ja võtsime teise hobuse - Orlando. Vana takistussõidu hobune, kes oma karjääri lõpetanud. Ülle pani topeltkorde peale ja suundusime tagasi maneeži. Sain ka proovida. Algul tundus ikka üsna keeruline. Need ohjad on üpris rasked ning nad on ka pikad ja nendega majandamine oli üpris keerukas. Samal ajal peab ju jälgima välimise ja sisemise pikkust, kontakti.. huh. Ning siis veel kordepiits. Käsi väsis päris ära lõpuks. Aga tore, ma hakkasin lõpuks juba aru ka saama, mida teha tuleb.

Siis läksime maneeži Alla Gladõeva trenne vaatama. See oli huvitav. Ratsastus takistussõitjatele :) Jällegi rõhutati ja tehti selget vahet, et käsi pidurdab ja säär nõuab edasi. Samuti väga konkreetne värk.

Lõpuks algas ka Üllel trenn, kus sõitsid Jumbo ja Tarzan. Siis oli hobuste vahe ikka võrreldav. Tunnihobused on ikka hoopis teine asi, kuigi nagu selgus, on probleemid ja siht ikka üks.:)

Kuulsin praeguse seisuga, et mulle jäetakse teha mõned boksid ja minule jäävad tunnihobused, nende sisse-välja vedamine. Mingi kella olen siis Ülle käsutuses n-ö ja üritan ka Tuvi töösse veidi süveneda. Tuvi pidi alles aprilli alguses tagasi tulema kuskilt, seega saan oma mineraali kohta ka alles siis uurida.

Teine vaba nädal

Ei midagi uut siin päikese alla. Ainult sulab koguaeg ja riisun vaikselt igasugu jama talli ümbert kokku. Täna oli eriliselt mõnus ja soe õues.

Homme hommikul lähen Ruilasse. Loodan homme rohkem muljetada.

Vahepeal õpetan oma 9 aastast õetütart ka. Paneb Nennule päitseid pähe ja laseb teda õue. Õpib hobuse kehaosasid jõudsalt, täna uurisime erinevaid hobuste värvusi ja ratsaspordialasid. Üsna põnev.

Esimene vaba nädal

Mul juba igav ei hakka. Ma ei tea, mis needus mul küljes on, aga ok, alustame algusest.

Esmaspäeval käisin tiiru Ruilas. Allkirjastasin oma praktikalepingu ja kuulsin, et praktikale tuleb ka Olustvere kooli õpilane. Tal on ainult poole pikem praktika kui mul. Koju tulles majandasin hobustega ja käisin Aaduga ilusasti jalutamas jälle. Väga paha harjumus on tal peaga sahmerdada ja nööri närida. Ma ikka püüan ise rahulik olla ja ülemääraseid liigutusi mitte teha. Ainult surve ja reaktsiooni peale kiitus, ülejäänud aja teeb ta ise asja nii keeruliseks minu arvates.

Teisipäeval jalutasin ka temaga, siis lühidalt, kuna polnud kuskile minna ka. Tee oli nii libe ja vesine, sulab ikka hooga igal pool.

Eile olin tallist eemal. Hommikul suundusin autoga Raplasse, et võtan Kati peale, käin poes korra ja suundume Türile. Häh, ei. Kui poe parkimiskohalt välja tagurdasin ja esimese käigu sisse olin pannud juba, kadus sidur ära. Siduritross katki. No mida nalja. G4S turva aitas mul auto parkimiskohale tagasi veeretada ja mõtlesime Katiga, mis edasi teha. Esmalt sai ta oma tuttava kätte, kellel juhtus vaba päev olema ning oli parajasti Raplas ka. Siis tellisin uue trossi ja alustasime Kati sõbraga teekonda Türile. Türilt saime juba Andyga Viljandisse. Viisin oma mineraali tagasi ja sain uut nänni vastu.

Ratsakindad, hari, kabjakonks, tekivöö ja pehmendus rinnarihmale.

Raplasse tagasi jõudes sain uue trossi ja ootasin remondionusid ning sain pool 9 koju ka lõpuks.

Täna olin terve päeva üksi kodus. Ilm oli üpris ilus, aga tuuline. Vedasin raadio talli eesruumi ning kuulasin bokside tegemise ajal. Täitsa tsiviliseeritud tunne. Ainult pisikene sikupoiss kukkus täna õiendama. Kõik oli olemas- vesi, ilus hein, piim ja jooksuruum, aga tema ikka kisendas. Ning ta kisendab ainult minuga, mingi vimm vist.

Tarka juttu ka. Subli söötasid saab Ruilast Tuvi käest tellida. Järgmine nädal lähen n-ö praktikale sisse elama ja siis uurin, kas saan ühe koti laminiitiku sööta. Järgmisel nädalal saan siis aimu oma praktikast väheke :) Ootan huviga.

Juba üsna kevadine

Mind tegelikult häirib, et ma ei saa seda "Followers" kasti oma blogisse lisada. Ütleb iga blogikujundusega ,et see on n-ö katsetamisel. Seega ma endiselt ei tea, kes mu blogil silma peal hoiavad. See selleks.

Eile majandasin tallis ikka kogu päeva. Tegin Aadu boksi täiesti tühjaks, pühkisin põranda ja tõin hiljem uue puru sisse; pesin hobuste künad ja jootjad puhtaks; lõikasime Nennul kapju; puhastasime kahe väikse abilisega Nennut, lõikasin ta saba ning võtsin Aadul jalgu. Üsna tegus päev. Mari-Liis ja Tõnis käisid ka külas veel.
Ning juba paar päeva tagasi avastasin, et hobuste kabja all on midagi kummalist. Ma ei tea veel, mis see on, kuid ma kavatsen selles selgusele jõuda.

Täna oli Aadu oma küna kinnituse ära lõhkunud. Külalised käisid ka täna. Ühe naabruskonna maja pererahvas ja väike tüdruk käisid loomi uudistamas. Meil ju on loomalapsed hetkel - kitsetalled ja kutsikad. Hiljem jalutasin Aaduga mööda teed. Kuidagi hirmus närviline on, kuigi püüdsin olla ise rahulik ja vältida seda sahmerdamist. Ei teinud tema peaga vehkimisest ja nööri närimisest lihtsalt välja. Aga läksime sisse ja võtsime ka jalad üles. Esimesi annab täitsa korralikult, nagu päris ning seda ilma kinni sidumata. Ei näksi ka enam nii palju tegutsemise ajal, mis on hea. Tagumistega oli täna võõrastav, aga step by step sain need ka üles ja puhastatud. Nennule panin kabjasalvi.

Tuppa minnes haarasin kaasa kahed valjad, kahed ratsmed ja martingali. Puhastasin need nahaseebiga ja õlitasin. Palju palju varustust on veel puhastada vaja.

Ning täna on pühapäev ja kooli ei pidanudki minema. :)

Üks etapp jälle läbitud

Teisipäeval ma ratsutamisesse ei jõudnudki. Eelmine õhtu oli palavik ja hommikul samuti. Võtsin oma hinde (mõlemad kursused viied) ja ühikasse magama. Õhtul haige peaga tallis ja seejärel tähistasime vaikselt naistepäeva. Tort, vastlakuklid ja tõeliselt lõbus seltskond :)

Kolmapäeva hommikul oli viimane talli praktika. Mul oli endiselt palavik. Veidi imerohtu sisse ja tegin siiski ära. Lõpuks olid meist kõigist juba vigased pruudid saanud. Kellel käsi, kellel jalg, kellel selg ja veel palavikku.

Pärastlõunal jätsime Eliisega hüvasti (yeah, we miss you, girl). Neiu sõitis Saksamaa poole... Siis tegime plaane Mirja-Mai juurde minekuks. Läksime hernesuppi ja vastlakukleid sööma (mis sellest, et vastlapäev teisipäeval oli). Lõpuks olin ka õhtusel talli ringil, kuigi mu päev oli juba ette tehtud.

Aga kolmapäeva õhtul hakkas kohale jõudma, et kool saabki kohe kohe läbi. jutustasime veel Kadi ja Kertuga maailma asjadest ning nautisin viimast õhtut ühikas. Neljapäeval tuli ju kõik oma kodinad autosse mahutada ja hakata harjuma mõttega, et enam ei peagi tagasi tulema. Muidugi enne oli meil praktikale suunamise tund ja pärast hobuste hooldus. Hoolduses saime jälle targemaks prei ja igasugu mädapaisete kohta, luumurdudest, kõõlusevenitustest ja lihaserebenditest rääkisime ka. Põnev.

Asjad autosse, viimane Türi burks ja tagasi kodukanti. Siin laadisin asjad autost maha ja tutvusin oma uue nänniga lähemalt. Loen ja uurin mineraali kohta ja avastasin, et tootmisaeg on 2010 jaanuar ning säilivusaeg 12 kuud. Hmm, läbi ju? Kviitung on alles ja täna hommikul helistasin poodi. Õnneks müüja on väga tore ja mõsitva suhtumisega ning võtab kauba tagasi. Kõik ilus ja tore, ainult et nüüd peab Viljandisse sõitma. Teistele moraal - alati kontrollige, mida ostate, kaua säilib, kontrollige kviitungit ja hoidke see alles!

Seega enne Viljandi minekut pean käima läbi Ruilast, et oma leping allkirjastada, siis saan selle Särku tagasi viia ja kõik ongi korras.

PS. Mul on kodus kaks kutsikat. Baffi tegi selle siiski ära.