Elu on ikka ilus. Krobistan siin Itaaliast saadud šokolaadikomme ja olen oma kingituse eest väga tänlik. Aitäh poisid, thank you Linda e grazie Carmelo (:
Igatahes vahepeal olen Aaduga mänginud, Ruilas käinud ja igasugu vahvate inimestega tutvunud/taaskohtunud. Koolis muidugi tallipraktikat, äriplaani ja tervishoidu õppinud, noh, kuidas kunagi, aga vähemalt üritanud ja homme näeme Eliiset ka üle pika aja. Nii tore!
9.04, esmaspäeval, pidime minema varsa valvesse, kuna Saagal oli veel poegimata. Hakkam siis sättima, et kella 22.00-ks lähme talli, kui helistatakse, et polegi vaja minna, Saaga juba sai varsaga maha. Läksime pisikest vaatama ja tema elu esimestele sammudele toeks olema.
12.04, näljapäeval, sai läbi erialane vene keel. Sain 5. Väga tore ja kasulik ka, arvestades seda, mis me enne vene keelest ja vene keele õpetajatest üldiselt arvasime ja siin koolis kuulnud olime. Õpetaja oli üllatunud, et me iga tund kohal olime ja õppida tahtsime. Päev oli ka nii kena, kevadine ja soe, et õhtul käisime jalutamas Heleniga.
Reedel tulin koju, tegin bokid ja vahetasin Aadu koplis päitsed. tulin välja ja jalutasime natukene metsa all ja lammaste koplis. Hüppas üle kivi aia veidi ja oli hästi ergas ja tähelepanelik. Uuris kõiki uusi asju puhinaga, aga kui aru sai, mis asjad on, siis ei teinud neist enam välja. Nennu muidugi hirnus ka kopis ja see ei last poisil üldse rahulikult olla. Koer hiilis ka metsa kaasa ja mängis hunti. Poisil väga huvitav kogemus.
Laupäeval läksin Ruilasse, natuke vaatasin, kuidas Siim oma hobustega võistles ja olin tiba abiks. Ilm oli kole, sadas ja tuul oli. Koju minnes sõin ja sättisin end välja. Polnud enam ammu sõpradega kusagil väljas käinud, nüüd siis paar sünnipäeva tähistada. Noh, lõppes see kõik ikka nii, nagu alati lõppenud on..
Pühapäeval käisin jälle Ruilas abiks, ilm oli vähemalt ilus ja soe, kui päike paistis. Rääkisime, et peaksin Vääna minema mõni näd vah, oleks tore. Nägin veel Kristinit ja arutasime maast-ilmast. Lõpuks koju jõudes tegin boksid ja kiusasin Aadut ikka. Ta on nii tore!
Ta ootas mu väravas ilusasti ära ja läksime jälle jalutama. Seekord jalutasime metsa sihi suure teeni välja ja hüppasime palgist ka kaks korda üle. Alguses ta jälle kartis, aga kui seal palgi peal isusin ja seda kõigutasin veidi, siis ta ikka oli tubli ja harjus ära. Kodu juurde tagasi minnesmõtlesin nii nalja pärast temaga koera aeda jalutada. Sellel on hästi kitsas värav ja tahtsin näha, kas ta tuleb minuga koos sealt sisse. Ega alguses ei tulnud küll, kuid natukese aja pärast marssis ise sisse. Külg läks tal vastu piita, kuna ta päris otse ei tulnud, seega välja tulles ta kiirustas, aga oli rahulik ja tore. No nii hea meele toob see poiss... Väga armas.
Olgu, nüüd see nädal on tallipraktikat ja tervishoidu, peangi tööks õppima...
