10 detsember 2010

Mis toimub ?

Ma ei saa aru. Mis siin toimub? Õues on torm, lumi, rohkem lund ja veel rohkem lund. Aga reeglina on meil iga talv lumi olnud ja inimesed ei näe lund ju igal hilissügisel esimest korda. Libedad teed väga paljudel kordadel ei vii autosid kraavi. Tihemini viivad autosid kraavi inimesed, kes rooli taga istuvad. Ja kriisikomisjon? Meil on autorivi 15 km pikk, inimesed seisavad teel tunde ja olukord ei olegi kriitiline. Ma ei mõista.


http://www.postimees.ee/?id=355319

Ühesõnaga tänane päev kulus mul Säreverest koju jõudmiseks. Sain hakkama viimaks, aga ega see tore ei olnud. Muidugi golf on sellise ilmaga liiklemiseks päris hea auto (:

Homme siis lähen plaanipäraselt saaniga sõitma, vaataks lund positiivsest küljest ka.

09 detsember 2010

Palju kodutööd ja lumine Monika

Esmaspäeval tegin Nennuga väikse tuuri metsas. Tegin nalja ja panin sedelgale jalused külge. Muidu poleks vast seljas püsinud, väga libedad püksid olid jalas. Aga väga mõnus oli. Tegime mõned sammud galoppi ka.

Aadule panin sedelgat selga jälle, pingutasin rihmasid ja harjutasin teda asjaga. Tubli oli seekord.

Teisipäeval pidime saaniga sõitma minema, kuid ma ei saanud sellega üksi tegeleda. Isa oli valgel ajal kodunt ära, seega jääb asi nädalavahetusele. Lund on ju ka meeletult, siis peaks mõni tee normaalne olema ja saame korralikult sõita.

Vahepeal pole midagi uut toimunud. Tõbisevõitu. Kirjutasin ka ühe ööga siin referaadi ahhal-tekiini tõust. Kui hea hinde saan, võin harimise mõttes siia ka jagada midagi. Mitte, et siin lugejaid oleks...


Ning Nennule tegin n-ö kliinilise diagnostika ka. Või noh, me Katiga tegime ;) Sellised huvitavad praktilised ja iseseisvad tööd on meil. Nüüd tuleb ka varsa saamise teemal referaat valmis kirjutada ja siis on suuremad tööd tehtud. Aga referaate tuleb kindlasti veel ja saame neid palju kirjutada, seega tuleb kohe harjuda selle mõttega. Väike moraal: kui ülesanne antakse, tuleb seda kohe järjepidevalt täitma asuda. Ei tasu jätta asju viimasele minutile nii, et sellest lõpuks kasugi pole.

Täna käisin ka Kati trenni vaatamas Lisanderiga. Lisander kolib pühapäeval Säreverest minema ja tegin temast siin viimased sõidu pildid. Aga nagu mu seebikarpi juba kiideti... :) Homme pildistame veel veidikene ja siis üritan Poledrast ka pilti teha. Üldse peaks pildistama rohkem, blogi on ka nii pildivaene.

Järgmisel nädalal on meil õhtune tallipraktika ja meie grupil on ka hommikune tallipraktika kahel päeval. Õnneks reedel saame kohe pärast tööd koju, kuid siiski. Nuh jah, mis siin kurta. Siis on pool kooli nädalat veel ja jõulupuhkusele minek.

Ning õues on lumesadu, lumetorm. Keegi tark andis sellele nimeks Monika. Aga sadu on meeletu, ma ei tea, kuidas ma homme siit koju saan. Auto tuleb kõigepealt lume alt üles leida. Täna tallis ja poes käies oli tunne, nagu oleks Alaskale sattunud. Tõsimeeli, see on ulme!




Seda ärge ühikas järgi tehke (:

05 detsember 2010

Pole paha

Täna koristasin veidi sadularuumi. Nüüd on seal soe õhk sees ja puhastasin mõned asjad üle, et need pehmed oleksid. Otsisime ka loogarakendi varustuse välja ja tegin selle puhtaks. Leidsime Nennule sobivad rangid ja homme hakkan teda ette rakendama. Tänane päev lihtsalt läks kuidagi nii kiiresti.

Aadu ja Nennu käisid täna eraldi õues. Enne poiss. Seejärel võtsin ta sisse, tegin boksid ja kiusasin teda veidi sedelgaga. Võtsin traavirakendi sedelga, seda annab kõige rohkem reguleerida. Pidin sealt need aisa kinnitusrihmad ära võtma, jäid üleliigseks. Vaatasin, et edasiseks ohjamiseks oleks see ka päris hea, sest aisade aasad on just parajal kõrgusel, et neist ohjad läbi panna. Seega päris sobiv vidin meie jaoks. Aga Aadule see eriti ei meeldinud. Võõrad asjad on ikka võõrad asjad temale. Kartis veidi ja jäi selliseks imelikuks ja häirituks, kui sedelga selga sai. Katsuda ta laseb end muidu igalt poolt ja pole hirmus, kuid tänane oli tõesti uus ja üllatav talle. Arvan, et ma liiga kaugele ka asjaga ei läinud, kuna paanikat ei tekkinud ja kõik toimus lühikest aega.

Andsin talle veel puhkepausi ja hiljem talli minnes panime isaga päitsed pähe, nööri külge ja võtsin ohjad kaasa. Tegime siis väikest harjutamist. Isa jalutas Aadut, mina harjutasin teda ohjadega tagant. Algul ühelt poolt, siis teiselt ja korraga. Lõpus oli juba harjunud ja jalutas päris rahulikult isa kõrval. Õnneks ei olnud täna päeval väga külm ka, kuid õhtu poole tuul tugevnes ja Aaduga tagasi minnes oli juba tunne, nagu oleks Siberist tulnud. Muidu oleks võinud pikemalt õues mässata.

Ahjaa, bokse tegin ka, nagu mainisin juba. Kaks boksi, saepuru, terve käru ja kerge hark... Ma armastan oma pisikest talli. (:

03 detsember 2010

Kodus

täna oli kuidagi eriti huvitav päev. Boksidest leidsime hobuste sõnnikut ja maja ümber nööride vahel kablutas kari suksusid. Ah...

Tegelikult oli juhe nii koos, et iga väike asi tundus naljakas. Ääretult meeldiv tunne oli autos istuda ja vaadata, kuidas Särevere asula märk aina kaugenes ja kaugenes. Olin kodus viimati 14. novembril.

Järgmisel nädalal on palju teooriatunde. Algab ka erialane inglise keel. Õhtsel talli praktikal käib meie esimene grupp, seega meie õhtune praktika on ülejärgmisel nädalal. Üks nädal, mil ühtki boksi tegema ei pea.

Kodus on ka veider olla kuidagi. Hobused teevad jälle mingit nalja. Lumega on pool kopli voolu jälle kadunud ja nüüd on Aadu see, kes läbi kopli värava jookseb. No ma ei tea, mis halb aura siin nendel koplitel on. Igaljuhul läksin teda kiusama täna talli. võtsin valjad ja suulised ka kaasa. Tegime lihtsalt tutvust. Valjad panime pähe ja suulisi lasin eraldi kõrvale näksida. Panin suulised korra suhu ka, aga kaua ei kiusanud. Siis silitasin teda jalutusnööriga üle kere. Tagumiste jalgade juurest eriti. Kui ühel päeval õues rahulikult oleme, siis saame korde harjutusi teha ja prooviks veidi ohjamist ka. Ehk tuleb miskit välja. Jalgu võtsin ka hetkeks üles, kokkuvõttes jäin küllalt rahule.

01 detsember 2010

Veel tallitööd

Talli minnes avastasin kõigepealt, et täna on juba detsember. Oh.. vaheaeg, jõulud, aastavahetus ja muu ilus jooksis mu silme eest läbi. See oli ka kogu ilu minu tänases päevas. Hommikust saati on mu kaaslaseks olnud tugev kõhuvalu, seega hobuseid keeldusin ohutuse mõttes välja viimast.

Mis siis ikka, hobused välja ja bokse tegema. Täna ei tulnud ka turvast ja põhubokside tegemisele kulus rohkem aega, kui turbaga boksidele. Vähemalt ei olnud veeämbrid jääs ja lõunaks tuli neid küllalt vähe täita. Panime boksidesse ikka rohkem põhku, lõunased heinad ja valmis ta viimaks saigi. Aga täna oli raske. Meil on kõigil tüdimus. Tüdimus ka sellest organiseerimatusest, et inimesed jalutavad minema, kuigi neil on kohustused. Kõik on üks sasipundar ja keegi ei tea, mida täpselt teha tuleb. Ootan ikka järgmise nädala tunniplaani ja ma ei jaksa ära imestada, kui seal peaks jällegi talli praktikat olema. Tõesti ei taha jõulude ajal kodus haige olla.

Pärastlõunastesse valiku ja aretuse tundidesse ka lihtsalt ei jõudnud. Tulin ühikasse, sõin ja magasin siiani. Ärgates vaatasin, et Kati on kadunud. Ta on Lisandriga sõitmas ja tuldi müügivideot tegema. Loodan, et sõit tuli ilus ja video veel ilusam (:

Kui nüüd muidu optimisti pilguga ringi vaadata, siis ilmad on päris ilusad ja käis väike mõte peast läbi, et koju minnes peaks Nennu varustuse üle vaatama. Ehk leiduvad meil parajad rangid ja saab tema ka saani ette panna. Nii mõnus oleks pingevabalt mööda lumist metsa traavida. Ehk siis tuleb mulle jälle meelde, miks ma siin olen.