Jah, mässasingi tol õhtul uuesti. Isa oli seltsiks, aga meil ei läinudki ta abi vaja. Kõik sujus nii nagu pidigi olema.

Vahele tuli aga pikk paus. Pärast seda ei saa nii noort hobust üksinda õpetada. Ei saa lihtsalt.

Ehk polegi me nii lootusetud... ?

Ühesõnaga vahepeal olen täitnud ühe pisikese lapsepõlve unistuse. Mäletan kunagistest Varbolas toimunud külapäevadest, et tahtsin ka oma hobusega kusagil rongkäigus osaleda. Nüüd me siis tegime selle Nennuga ära. Rongkäik oli küll ainult 500 m pikk, aga vähemalt on see tehtud. Pilte ootan endiselt. Mingi pildi võin siia lisada, kuid noh, me pole poseerimises just osavad. Tegelikult nagu polnudki kellelegi poseerida.





Siis kevadel andsin endale väkse lubaduse, et suve õpuks peaks Aadu ohjades käima. Eelmisel kuul olin lootuse juba kaotanud, sest ma ei ole kahjuks iga päev hobusega tegelenud, nii nagu ete kujutasin. Palav ilm on kõik ära rikkunud ja öösel juba liiga pime. Lisaks pole öösel abilist võtta, sest normaalsed inimesed tahavad magada.

Mõned korrad olen nüüd sedelgaga jalutanud ja ohje külge toppinud ja üle pika aja sain Kerli meile appi. Tegin väikese ringaia, et oleks lihtsam piiratud territooiumil tegeleda. Meie harjutused lõppesid sellega, et Kerli kõndis Aadust kaugemal, ilma nöörita ja mina ohjadega Aadul järel. Ohjad on meil päitsete küljes. Saime natuke traavi teha. Pöörasime isegi ja tegime peatusi. Poiss on tubli. Nüüd tuleb täna õhtul veel natuke mässata ja varsti saame täitsa ilma abiliseta kopli peal jalutada. Vast augusti lõpus jalutame juba ka mööda teed? (: Mul on hea meel.

Palav on ju.

Jah, hetkel on minu suurim hirm palavusega laupäev. PEaksime väikeses küladepäeva rongkäigus osalema, aga kardan seda metsikut kuumust ja lausa ootan, et vihma sajaks (:

Muidu jah, Aadu oli viimati ka tubli ja kõndis täitsa ohjade vahel esimest korda, abilisega koos muidugi, üksi pole saanud proovida. Parme on meil metsikult palju. Palav on koguaeg. Igate pidi on häda.

Ruilas sai mõned võistlused jälle ära vaadatud. FEI etapp ja Eesti meistrikad. Koolisõit, takistussõit ja kross. Asjalik.

Nüüd pühendume rõõmsalt laupäevale ja siis võiks ilmad normaalsed olla, et Aaduga ka midagi teha saaks.

Aadu edusammud

Palavus tahab endiselt tappa, parmud ja satikad kiusavad ja hobused veedavad päeva palavama aja jahedas boksis.

Vahepeal on Aadust hobune hakanud sirguma. Olen teda kordesedelgaga harjutanud. Järgmiseks panin talle ümber tagumiku nööri, kahelt poolt sedelga külge kinni, et ta harjuks millegi häirivaga kandade kohal. Sellest nöörist ei teinud küll väljagi.

Järgmiseks palusin isa appi ja jalutas temaga käe kõrval, sedelgas seljas. Mina jalutasin taga ja laiutasin käsi, selle peale aguses ehmatas hästi. Hiljem juba rahunes ja siis lisasin ühe korde sedelga küljele. Tekitas ka see natuke ebakindlust ja kui isa kogemata paanikalõksuga nöörist vabaks päästis, ei saanud kumbki aru, mis toimub ja Aadu kablutas pukitades mööda põldu, sedelgas seljas ja korde külje peal lohisemas. Üsna kiiresti jäi seisma, eemaldasin korde ja panin tagasi nii nagu ikka korde külge olen pannud- rahulikult silitades ja sedelgat sikutades ja läksime rahumeelselt edasi jälle.

Saime jalutatud ka nii, et mõlemal küljel oli ohi sedelgarõngasse kinnitatud. Ohjad laperdasid mööda külgi ja viskasin ka üle selja neid. Kerisin ohje kkku selja taga ja tammusin ise küljelt küljele. Natuke tekitavad veel ebakindlust mõned asjad, aga paanikalit kartmist pole.

Järgmine kord, loodan, et täna õhtul või homme alustan jällegijautamisest. Ohi ühelt poolt ja siis mõlemalt poolt. Siis peaks juba ohjad kinnitama päitsete külge ja abiline peab sammukese kaugemale hoidma ja minuga hästi koostööd tegema, et saaks peatused ning suunamuutused ühel ajal toimima.

Tegin ka seda harjutust eile Aadule, et panin ta seisma, jalutasin kordega ümber tagumiku nina ette tagasi ja siis keerasin ta kordele järgi. Ta oli tubli. Alguses tegi hästi kiiresti, aga suund oli õige. Eile sai viimase korra juba päris rahulikult keeratud. Kõõlusin tal selja peal ka veidi. Lihtsalt viskasin käed üle ja toetasin ning hüplesin natuke. Tal ei olnud selle vastu midagi.

Seega tegutseme tasa ja targu ning jõuame ehk sügiseks kuskile maani väljagi (:

Tere taas

Ok, ma tean, et kui ma pean sellest kõigest uuesti kirjutama hakkama, siis ma lükkan seda aina edasi ja edasi, aga tegelikult tahaks ikka blogia, et vähe põnevam oleks. Seega jah, suurvõistlused on selja taga ja praktika sai läbi. Midagi põnevamat vist väga polnudki, kui eelmise postituse lõpus kirjutasin. Kokkuvõtteks jäin ma oma praktikaga väga rahule!

Pilte vaadake Facebookist, seal on praktika ajale eraldi kaust :)

Vahepeal olen Aaduga harjutanud siin ikka käe kõrval jalutamist ja SAIN lõpuks KORDESEDELGA (: Olen seda kaks korda talle selga pannud ja teise korraga sidusin jalutusnöörid tal tagumiku ümbert kokku, et ta harjuks nööridega külgedel ja kandade kohal. Üldse on ta selline nunnukas, aga paksuks läinud.

Nennuga olen kaks korda sõitmas käinud, kuna ühed tuttava lapsed tahtsid sõita.. Aa, kolm korda isegi olen sõitnud. Ühe tuttava lapsed ja teise tuttava lapsed ja siis mu oma õetütar, kes jälle suvepuhkusel siin on. Sõidan siis veidi ette, et Nennu rahulikum oleks, kuna liikuda talle meeldib endiselt.

Uudiseid siis veel: eile sain teada, et Tvister on müügis. Karm iseloom hobusel vist, ei oska muud öelda. Tvisti omanik käis vahepeal ka Aadut vaatamas, mina pole Tvisterit senini vaatama jõudnud.. Aga kes teab, ehk ikka näen teda veel.

Eile hilisõhtul oli mul ka tore üllatus. Mulle tuli külaline, Eliise. Jutustasime paar tunnikest teetassi kõrval ja nii põnev oli kuulda lugusid Saksamaalt, eriti, kui oled blogil koguaeg silma peal hoidnud ja oled tegemistega kursis. Igaljuhul Eliise stardib täna Saksa tagasi ja hoian talle pöialt. Üks julge tüdruk, ma ütlen. (:

Olge teie ka tublid, kes te veel viitsite mu blogi lugeda. Hoian nüüd asjadega rohkem kursis ja katsun hobestega tegeleda nendest sääskedest ja parmudst hoolimata.