30 august 2013

Otsin inimest...

Hei... Kui siin veel keegi alles on!?

Mina olen alles ja annan teile endast ikka märku ka. Kohe kohe saab Eestis olemisest 2 kuud täis. täitsa harjunud juba, aga no mõnda asja ikka nii väga igatsen Itaaliast... Aga kõik vaikselt sujub, et oma tegemistega siin ühele poole saada ja siis ehk.... Näis :)

Igatahes on mu tekkinud vahepeal üks suur mure, mis vajab lahendamist. Ja sellele lahenduse otsimine on kõige raskem asi üldse. Nimelt ma otsin inimest. Ma otsin Aadule uut inimest, kellel oleks hulgaliselt teadmisi hobusekasvatusest, et eesti hobust mitte lõhki sööta; kel oleks suuur süda ja kes vajaks omale või ka oma juba olemasolevale hobusele seltsilist.

Kirjutasin varem siin, et Aadule tuleb veterinaar. Käis, diagnoosis, tegi liigestest pilti. Pildistatud sai parema jala puusaliiges, kannaliiges, sõrgatsiliiges ja kabjaluud. Probleem on kannaliigeses ja nimelt artroos. Vasaku jala kand sai ka üle pildistatud, puhas. Vet ei soovitanud ratsastamisega alustada ehk koormust praegu küll mitte anda. Oodata aasta, ehk isegi kaks. Teha siis kannast uued pildid ja vaadata, kuidas see luustunud on. Võib juhtuda, et luustub enamvähem normaalseks ja hobuse võib töösse panna, ent mitte suure koormuse alla. Metsajalutuseks ja n-ö lõbusõiduks sobiks ikka. Paraku on see võimalus ju täpselt selline, et on ja ei ole ka...

Minu ideaalis oleks Aadule kodu vaja, kus temaga endiselt edasi tegeletakse. Nagu meie. Käime jalutamas, kanname varustust, sügame üksteist ja räägime juttu vahel. Ta on tore seltsiline, kellele meeldib tõesti, kui temaga tegeletakse. Talle sobiks keegi, kes sooviks tegeleda agilityga või õpetada talle trikke... Ta on igati sõbralik ja näpitud.

Kindlasti sobiks ta elama kusagile, kus ei ole võimalik end eestlase kombel lõhki süüa, kuid saaks palju vabalt liikuda. Meil on ta suveläbi ka ööseti õues olnud, kuid talviti siiski käib öösel tallis. Samuti on võimalik teda PRIAs arvele võtta ja eesti hobuse toetust saada (meie toetust ei saa, sest sellega kaasneb 5-aastane pidamisekohustus, kuid me ei olnud väga kindlad, kas ta saab meile nii kauaks jääda).

Minu plaan oli tagasi tulles hobusele algratsastus anda ja siis talle tore kodu otsida, et ta endale toreda sõitja saaks ja ehk oleks mõned saavutused isegi spordis teinud. Aga paraku läks teisiti ja nüüd on mul talle kodu otsida äärmiselt raske. Fakt on aga see, et enne jaanuari kuud pean ma talle uue kodu leidma :(

Ja inimeste leidmine on raske. Ma ei otsi neid, kes räägivad, kui toredad plaanid neil hobusega on ja kõik on lausa lilleline. Mõne aasta pärast aga leiad, et ponil on kõike muud peale ilusa karjaelu ja eakohase kasvatuse. Ei ole vaja, et Aadu aasta pärast kusagil meetrit hüppaks ja valuvaigistist silm punnis peas oleks. Kindlasti on kavas ka tulevasse müügilepingusse vastavad punktid sisse sättida. Ja lastel paluks üldse mitte tülitada, sest lastega on see kole lugu, et need kasvavad suureks ja unustavad hobused ära. Ei, mitte kõik. Ja need toredad lapsed saavadki kontakti võtta oma täiesti adekvaatsete vanemate kaudu, kes ka teavad, mida hobuse pidamine tähendab.

Seega sisuliselt on see postitus üks "müügikuulutus" (kui kole sõna see on) ja see sisaldaks ka andmeid hobuse kohta.
Ta nimi on Aadu ja ta on ruun.
Ta on sündinud 27.05.2009
Ta on halli värvi
Tema isa on ARDO 795 E
ja ema ELDORA 4096 E

No ei ole just parim pilt..

Kui keegi teab kedagi jne... Siis ma oleks info liigutamise eest väga tänulik.

Kontakti saab minuga meilitsi
maarja09 ät gmail.com
ja telefonitsi
537 36 180
Maarja Sinijärv

Asukoht Raplamaal, Kohila vallas.

5 kommentaari:

  1. Tuttav värk see artroos. Meie omal läks üle 2 aasta. Nüüdseks sadulas tagasi - puhas metsahobune. :) teeb traavi-galoppi ka, vabatahtlikult on üle koplite ka tulnud (riidle mis sa riidled loomaga aga jah, fakt on et võistlushobust enam sellisest ei saa. Ja võib jääda käiguvahe(meil õnneks juba päris hea, soojaks liigub, siis praktiliselt puudub vahe). Soome arstid soovitasidki palju liikumist, et treenib jalga, seismine sellisele jalale ei sobi. Esialgu siis palju koplit, ja edasi sadulas. :)

    VastaKustuta
  2. Olen olnud samasuguse dilemma ees. Siis sai otsustatud hobune endale jätta (kuna kartsin, et muidu leian tema müügikuulutuse kuskilt portaalist) ja hoidsin teda ühes kodutallis. Õnneks eesti hobusele omasele ülesöömisele ta aldis ei olnud, seega elas väljas 24/7 kuni elupäevade lõpuni.

    Kas sa seda varianti pole kaalunud? Harjumaal on väiksemaid kodusemaid talle, kus ta saaks oma hobuse elu elada, aga keegi ei solgutaks teda ning süda oleks rahulik.

    VastaKustuta
  3. Hea on teie kommentaare lugeda, aitäh.

    Aga seda olen ka märganud, et praegu 24/7 õues olles ei esine longet nii tihti. Kui hommikuti aga boksist õue hakkas minema, olid esimesed sammud küll kole kanged ja siis hakkas astumine alles vabamaks minema.

    Väike My, mõte on peast läbi käinud küll. Paraku on mul aga plaanis ise Eestist ühel hetkel ära minna ja mul ei ole veel aimugi, kas minu majanduslik olukord lubaks hobust niimoodi üleval pidada. Vanematele ma seda kohustust kaela ei saa jätta. Väga vastutustundetu käitumine ehk küll, et muretsed looma ja nüüd ei hoolitse, eks, aga paraku puudub see võimalus...

    VastaKustuta
  4. Sa mainisid oma postituses, et sooviksid lisada teatud punktid müügilepingusse. Ma pole küll sinu hobusega tuttav, aga ehk oleks mõistlik teha potentsiaalse omanikuga hoopis kinkeleping? Ka kinkelepinguga saab seada kingi saajale teatavad kohustused. Müügilepinguga ütleksid sa oma õigustest (ja kohustustest) hobusele lahti.

    VastaKustuta
  5. See on ka üks mõte... Ainult nüüd oleks vaja inimest, kellega üldse mingist lepingust rääkima hakata. :)

    VastaKustuta