10 märts 2012

Tegutsemist, siseparasiite ja 2 kuu tagusest asjaajamisest

Teisipäeval olid äriplaani tunnid ja seejärel jalutasime Jäneda kooli õpilastega JKHKs ringi. Nad tulid tutvuma meie kooliga ja meie kursuse ülesanne oli neile tallist ja oma erialast rääkida.

Pärastlõunal olid Leutoneni noorhobuse tunnid, kus tegelesime ohjamisega ja harjutustega topeltkordeks. Mina puhastasin Leedi ja tegime temaga natuke slaalomit koonuste vahel. Huvitav tund oli.

Neljapäeval sai suhtlemine ja klienditeenindus läbi. Reedel oli teve päev Ulviga tervishoidu, kus rääkisime erinevatest nakkushaigustest. Materjali kogunes hulga ja kuna järgmised tunnid on alles kaugel, siis saame senikaua kontrolltööks õppida.

Koju tulles läksin talli. Aadu oli õues veel, tõin ta sisse ja hakkasin Nennu boksi tegema. Kuulsin, et poisil on vist kõht lahti. Läksin boksi vaatama, nägin hunnikut ja hunniku peal mingit kahtlast musta riba. Boksi minnes avastasin, et seal roomab ringi ussike. Tõstsin Aadu kiiresti Nennu boksi, jooksin tuppa kaamera järgi ja tegin oma elu esimese siseparasiidi-foto. Tahate ka näha ? :)

*Mingil põhjusel ei taha blogger seda pilti üles laadida*

Igaljuhul sai ussirohu ostmine järgmise päeva tegevuskava etteotsa. Aga kui boksid tehtud, siis kiusasin poissi ka. Kõigepealt sügasin lahtist karva maha. Siis võtsin jala üles ja lõikasin natuke kabjakiilu. See oli rohkem nii tegevuse pärast, et harjutada jala pikema hoidmisega ja kabja all tegutemisega. Kannatamatu on ta meil ja teine tüütu komme on see, et ta peab mokaga mööda tegelejat ringi surama. Isegi hammustada ei proovi, aga mingi moka-kontakt peab tal koguaeg olema.

Võtsin ta jalga ette ka, nagu puki peale paneks, üht murdunud kohta veidi raspeldasin. Poiss oli äärmiselt tubli ja suhtus rahulikult, lõpuks lihtsalt hakkas tüdinema. Muide, terve selle aja seisis ta boksis kinniseotult. Siis pärast väikest puhkust proovisin talle valjaid pähe, suulistega. Võiksime nüüd ära harjuda nendega. Veidi aega ta mälus ja siis viimaks võtsin peast ära. Panin päitsed pähe tagasi ja jalutasime natuke õues. Suhteiselt ärev oli, kuna Nennu oli ões. Aga kuuletus siiski ilusti ja libeda tõttu läksime talli kiiresti tagasi ka.

Kokkuvõtteks jäin ma temaga rahule. Ta õpib kiiresti paneb pildi hästi kokku, aga natukene võiks inimese isiklikku ruumi küll suuremaks arvata.


Täna käisin Kohilas kiiresti uue lemmiklooma poega tutvumas. Väga vahva, Sibelle on tubli töö teinud. Tore oleks, kui esmavajaliku loomapidamiseks (kuna seal on ka hobuvarustust) kiiresti kodulähedalt kätte saaks 8ja muidugi mõistliku hinnaga).

Seejärel käisime ussirohtu ostmas, Rapla vet.apteegist saab Embotape (toimeaine püranteelembonaat) kätte 9,48€ eest. Aadu sai uue soolakivi (tavaline valge) ka ja mõlemale tõime mineraali, mis üldkasutatav loomadel ja mõeldud seega ka hobustele. Täna siis väike ussirohu andmine ja vast homsest saavad mineraali.


Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvas meil esimesed sepakoolituse tunnid. Ootan huviga.Ülejäänud hommikutel on tallipraktika. Kui vihma ei saja, tuleb oma noore hobusega tegeleda ja üleüldse.. peaks oma järeltööd likvideerima. 

Veel ootan esmaspäeva, et väike ülevaade oma rahaasjadest saada. Jaa. Airbaltic kandis viimaks meie kompensatsiooni üle.

Lugu oli selline, et Itaaliast tagasi tulles küsiti Rooma lennujaamas meie mõlema käest 30€ suure pagasi eest, kuna seda ei olevat lennule registreeritud. Mingi Airbalticu oma kala. Igaljuhul suure pettumusega maksime raha ja saime kupongid selle eest. Koju jõudes pidin need arvutisse skanneerima ja kooli, projektijuhile saatma, kuna meil veel puhkus oli. Pangem tähele, et raha võeti meie käest 23. jaanuar ning järgmisel päeval sai projektijuht sellest teada. Vastuseks tuli, et peame isiklikult Airbalticuga kontakteeruma. Saatsin 18. veebruaril siis kirja neile, et tahame siiski rahalist kompensatsiooni, mitte mingit kinkekaarti. Panga andmed panime kõik kirja ja asi korras. Vastust ega raha ei tulnud. Saatsin 4. märtsil uue kirja, et kas minu kiri saadi kätte ja mis toimub. 9. märtsil saadeti vastus, et jah, 29. veebruaril edastati raamatupidajae meie andmed, et ülekanne sooritada. Samal ajal oli pangakontole ka nõutav summa laekunud. 9.märtsil! Aga pean vist õnnelik olema, et üldse raha tagasi saime. Loo moraal: kanna alati piisaval hulgal sularaha endaga ja probleemide korral torgi aga tagant, et kõik korda saaks.

Nii, nüüd ma lähen.. Kirjutamiseni (:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar