Päev Ruilas

Läksin kell 10 talli. Sel nädalal on Ruilas noorratsanike laager ning hommikul olid Riina Pilli hüppetrennid. Jäin trenni vaatama. Kõik tundus kuidagi nii selge ja konkreetne. Treener rääkis rahulikult ja seletas. Ratsanikud olid väga kuulekad ja töötasid kaasa. Hobused olid ilusad ja hoolitsetud ent kõik väga erinevad. Igaljuhul oli põnev jälgida, milliseid harjutusi ratsanikud tegid ja kui kiiresti nad kõik takistuste järjekorda meelde jätsid.

Seejärel vaatasin, kuidas Ülle Rosinaga lõpetas. Põhimõtteliselt topeltkorde, aga sellest süsteemist ma veel lähemalt rääkida ei oska, mida ta täpsemalt kasutas. Jalutasin Rosinaga talli ja võtsime teise hobuse - Orlando. Vana takistussõidu hobune, kes oma karjääri lõpetanud. Ülle pani topeltkorde peale ja suundusime tagasi maneeži. Sain ka proovida. Algul tundus ikka üsna keeruline. Need ohjad on üpris rasked ning nad on ka pikad ja nendega majandamine oli üpris keerukas. Samal ajal peab ju jälgima välimise ja sisemise pikkust, kontakti.. huh. Ning siis veel kordepiits. Käsi väsis päris ära lõpuks. Aga tore, ma hakkasin lõpuks juba aru ka saama, mida teha tuleb.

Siis läksime maneeži Alla Gladõeva trenne vaatama. See oli huvitav. Ratsastus takistussõitjatele :) Jällegi rõhutati ja tehti selget vahet, et käsi pidurdab ja säär nõuab edasi. Samuti väga konkreetne värk.

Lõpuks algas ka Üllel trenn, kus sõitsid Jumbo ja Tarzan. Siis oli hobuste vahe ikka võrreldav. Tunnihobused on ikka hoopis teine asi, kuigi nagu selgus, on probleemid ja siht ikka üks.:)

Kuulsin praeguse seisuga, et mulle jäetakse teha mõned boksid ja minule jäävad tunnihobused, nende sisse-välja vedamine. Mingi kella olen siis Ülle käsutuses n-ö ja üritan ka Tuvi töösse veidi süveneda. Tuvi pidi alles aprilli alguses tagasi tulema kuskilt, seega saan oma mineraali kohta ka alles siis uurida.

Teine vaba nädal

Ei midagi uut siin päikese alla. Ainult sulab koguaeg ja riisun vaikselt igasugu jama talli ümbert kokku. Täna oli eriliselt mõnus ja soe õues.

Homme hommikul lähen Ruilasse. Loodan homme rohkem muljetada.

Vahepeal õpetan oma 9 aastast õetütart ka. Paneb Nennule päitseid pähe ja laseb teda õue. Õpib hobuse kehaosasid jõudsalt, täna uurisime erinevaid hobuste värvusi ja ratsaspordialasid. Üsna põnev.

Esimene vaba nädal

Mul juba igav ei hakka. Ma ei tea, mis needus mul küljes on, aga ok, alustame algusest.

Esmaspäeval käisin tiiru Ruilas. Allkirjastasin oma praktikalepingu ja kuulsin, et praktikale tuleb ka Olustvere kooli õpilane. Tal on ainult poole pikem praktika kui mul. Koju tulles majandasin hobustega ja käisin Aaduga ilusasti jalutamas jälle. Väga paha harjumus on tal peaga sahmerdada ja nööri närida. Ma ikka püüan ise rahulik olla ja ülemääraseid liigutusi mitte teha. Ainult surve ja reaktsiooni peale kiitus, ülejäänud aja teeb ta ise asja nii keeruliseks minu arvates.

Teisipäeval jalutasin ka temaga, siis lühidalt, kuna polnud kuskile minna ka. Tee oli nii libe ja vesine, sulab ikka hooga igal pool.

Eile olin tallist eemal. Hommikul suundusin autoga Raplasse, et võtan Kati peale, käin poes korra ja suundume Türile. Häh, ei. Kui poe parkimiskohalt välja tagurdasin ja esimese käigu sisse olin pannud juba, kadus sidur ära. Siduritross katki. No mida nalja. G4S turva aitas mul auto parkimiskohale tagasi veeretada ja mõtlesime Katiga, mis edasi teha. Esmalt sai ta oma tuttava kätte, kellel juhtus vaba päev olema ning oli parajasti Raplas ka. Siis tellisin uue trossi ja alustasime Kati sõbraga teekonda Türile. Türilt saime juba Andyga Viljandisse. Viisin oma mineraali tagasi ja sain uut nänni vastu.

Ratsakindad, hari, kabjakonks, tekivöö ja pehmendus rinnarihmale.

Raplasse tagasi jõudes sain uue trossi ja ootasin remondionusid ning sain pool 9 koju ka lõpuks.

Täna olin terve päeva üksi kodus. Ilm oli üpris ilus, aga tuuline. Vedasin raadio talli eesruumi ning kuulasin bokside tegemise ajal. Täitsa tsiviliseeritud tunne. Ainult pisikene sikupoiss kukkus täna õiendama. Kõik oli olemas- vesi, ilus hein, piim ja jooksuruum, aga tema ikka kisendas. Ning ta kisendab ainult minuga, mingi vimm vist.

Tarka juttu ka. Subli söötasid saab Ruilast Tuvi käest tellida. Järgmine nädal lähen n-ö praktikale sisse elama ja siis uurin, kas saan ühe koti laminiitiku sööta. Järgmisel nädalal saan siis aimu oma praktikast väheke :) Ootan huviga.

Juba üsna kevadine

Mind tegelikult häirib, et ma ei saa seda "Followers" kasti oma blogisse lisada. Ütleb iga blogikujundusega ,et see on n-ö katsetamisel. Seega ma endiselt ei tea, kes mu blogil silma peal hoiavad. See selleks.

Eile majandasin tallis ikka kogu päeva. Tegin Aadu boksi täiesti tühjaks, pühkisin põranda ja tõin hiljem uue puru sisse; pesin hobuste künad ja jootjad puhtaks; lõikasime Nennul kapju; puhastasime kahe väikse abilisega Nennut, lõikasin ta saba ning võtsin Aadul jalgu. Üsna tegus päev. Mari-Liis ja Tõnis käisid ka külas veel.
Ning juba paar päeva tagasi avastasin, et hobuste kabja all on midagi kummalist. Ma ei tea veel, mis see on, kuid ma kavatsen selles selgusele jõuda.

Täna oli Aadu oma küna kinnituse ära lõhkunud. Külalised käisid ka täna. Ühe naabruskonna maja pererahvas ja väike tüdruk käisid loomi uudistamas. Meil ju on loomalapsed hetkel - kitsetalled ja kutsikad. Hiljem jalutasin Aaduga mööda teed. Kuidagi hirmus närviline on, kuigi püüdsin olla ise rahulik ja vältida seda sahmerdamist. Ei teinud tema peaga vehkimisest ja nööri närimisest lihtsalt välja. Aga läksime sisse ja võtsime ka jalad üles. Esimesi annab täitsa korralikult, nagu päris ning seda ilma kinni sidumata. Ei näksi ka enam nii palju tegutsemise ajal, mis on hea. Tagumistega oli täna võõrastav, aga step by step sain need ka üles ja puhastatud. Nennule panin kabjasalvi.

Tuppa minnes haarasin kaasa kahed valjad, kahed ratsmed ja martingali. Puhastasin need nahaseebiga ja õlitasin. Palju palju varustust on veel puhastada vaja.

Ning täna on pühapäev ja kooli ei pidanudki minema. :)

Üks etapp jälle läbitud

Teisipäeval ma ratsutamisesse ei jõudnudki. Eelmine õhtu oli palavik ja hommikul samuti. Võtsin oma hinde (mõlemad kursused viied) ja ühikasse magama. Õhtul haige peaga tallis ja seejärel tähistasime vaikselt naistepäeva. Tort, vastlakuklid ja tõeliselt lõbus seltskond :)

Kolmapäeva hommikul oli viimane talli praktika. Mul oli endiselt palavik. Veidi imerohtu sisse ja tegin siiski ära. Lõpuks olid meist kõigist juba vigased pruudid saanud. Kellel käsi, kellel jalg, kellel selg ja veel palavikku.

Pärastlõunal jätsime Eliisega hüvasti (yeah, we miss you, girl). Neiu sõitis Saksamaa poole... Siis tegime plaane Mirja-Mai juurde minekuks. Läksime hernesuppi ja vastlakukleid sööma (mis sellest, et vastlapäev teisipäeval oli). Lõpuks olin ka õhtusel talli ringil, kuigi mu päev oli juba ette tehtud.

Aga kolmapäeva õhtul hakkas kohale jõudma, et kool saabki kohe kohe läbi. jutustasime veel Kadi ja Kertuga maailma asjadest ning nautisin viimast õhtut ühikas. Neljapäeval tuli ju kõik oma kodinad autosse mahutada ja hakata harjuma mõttega, et enam ei peagi tagasi tulema. Muidugi enne oli meil praktikale suunamise tund ja pärast hobuste hooldus. Hoolduses saime jälle targemaks prei ja igasugu mädapaisete kohta, luumurdudest, kõõlusevenitustest ja lihaserebenditest rääkisime ka. Põnev.

Asjad autosse, viimane Türi burks ja tagasi kodukanti. Siin laadisin asjad autost maha ja tutvusin oma uue nänniga lähemalt. Loen ja uurin mineraali kohta ja avastasin, et tootmisaeg on 2010 jaanuar ning säilivusaeg 12 kuud. Hmm, läbi ju? Kviitung on alles ja täna hommikul helistasin poodi. Õnneks müüja on väga tore ja mõsitva suhtumisega ning võtab kauba tagasi. Kõik ilus ja tore, ainult et nüüd peab Viljandisse sõitma. Teistele moraal - alati kontrollige, mida ostate, kaua säilib, kontrollige kviitungit ja hoidke see alles!

Seega enne Viljandi minekut pean käima läbi Ruilast, et oma leping allkirjastada, siis saan selle Särku tagasi viia ja kõik ongi korras.

PS. Mul on kodus kaks kutsikat. Baffi tegi selle siiski ära.

Nännipäev

Teen nüüd kiire kokkuvõtte, kes seda pikka mula ikka lugeda viitsib (kui keegi seda üldse loeb).

Pühapäeval tegin bokse õpilaste tallis, pidime seal kiirsti tegema, et pärast Helele ka appi jõuda. Katiga viisime Malvina ja Blondi (Arvina ja Arta) ka esimest korda õue ning tõime sisse. Tulime Helele appi, siis korra teise talli jälle ja siis oli kell umbes üks. Pidin kell kaks hobuseid vahetama, seega pühkisin seni kaua talli põrandat ja käisin poes. Kliinik lõppes ka umbes samal ajal, kui poest tulin. Kõik, kes osalesid, nägid väga väsinud välja ja kiitsid treeningut.

Õhtul tulime tagasi ja olime õnnelikud, et näd vah läbi sai. Olime ilgelt väsinud ja mul hakkas kurk ka valutama kergelt.

Täna hommikul sain õnneks kauem magada. Ärgates oli kurk väga väga valus. Aga kuna oli plaan Viljandisse minna, siis ajasin end üles, kutsusime Katiga rahva kokku ja hakkasime liikuma.

Külastasime siis Viljandi ratsavarustuse poodi, mis nägi päris nunnu välja. Avar ja päris palju asju. Nägin müügil ka sedelgat, topeltkordet, kindaid ja muud põnevat, mida kõike osta tahaks. Ostsin endale aga hargi (ajutiselt plastiku, kuna tahaks metallharki osta), sadulaseebi ja nahaõli (läheb suuremaks varustuse puhastamiseks), lakanoa (täiendan oma groomi kollektsiooni) ja Mustangi mineraali. Mineraaliga vaatame, kas see just parim on, aga kevadeks nüüd peaks sobima.

Õhtul käisin viimast korda soome keeles, õppisime hobuse kehaosasid natuke, ja siis läksime talli. KAtiga tegime kahekesi tagumises tallis kõik tunni ajaga ära. Ahjaa, unustasin mainida, et mul oli palavik soome keelde minnes, 37,3.

Ühikas käis Kadi mul külas ja Helen ka. Helen tõi mulle ratsapüksid, mis talle vähe suured olid. Mulle olid parajad, või noh, motivatsioonipüksid :D Tänud Helenile !

Jah.. Ma hakkan ikka neid ühikaõhtuid igatsema, sest mõelda vaid, neljapäeval kobin oma kodinatega siit selleks aastaks koju. Päris naljakas.

Ausõna ma olen täna nii väsinud, et ei jaksa kirjutada. Aga hea meel, et näd vah läbi sai :)

Ja nädala vahetus

Eile olin hommikul üle pika aja mõisa tallis bokse viskamas. Pärast praktikat hakkas hooldus, kuid selle eelkoolituse värgi pärast oli meil põhimõtteliselt ainult üks tund. Selle alguses saabusid kaks uut hobust, kelle kool ostis. Kaks kahe aastast eesti mära, Arvina ja Arta, kui ma ei eksi. Nunnud, kuigi kahe aastaste kohta on nad päris suured. Aadu on ka 2009 sündinud ja palju väiksem kui need. Mu Aadu on ikka eriline poni.

Nujah, aga mul oli üks naljakas (tegelikult ikka päris tõsine) intsident sel ajal, kui uusi hobuseid maha laeti ja talli toodi. Puhastasin Iskra joogiküna svammiga ja mul paluti kiiresti suured uksed kinni tõmmata. Svamm jäi boksi servale ja kui 5 sekundi pärast tagasi olin, nätsutas mälus Iskra midagi. Seejärel vaaasin svammi, aga ei pannud tähele, kas sealt oli enne ka üks tükk puudu. Igaljuhul kargasin boksi ja tirisin hobusel keele suust väja, et seal ringi kobada. No ei mingit svammi, boksis ka ei olnud. Päris pabinas olin tegelikult. Naljakas oli just see, et kõik uudistasid samal ajal maneeži uste juures ja jälgisid uusi hobuseid ning mina üksi paanitsesin Iskra juures. Kuid rõõm on teatada, et hobune elab, on terve ja rõõmsameelne :)

Tunni teises pooles vaatasin Robuski üle. Kuna tal oli söögi aeg, siis kraadida ta end ei lubanud, keksis oma tagumikuga minema ja tegi kurja nägu mulle. Muu oli nagu korras ja parem kui eelmine päev.

Seejärel vahetasime kiirelt riided ja saime Katiga juhtnöörid, et kaheksandikke mööda kooli ringi vedada. Päris huvitav oli kuulata teiste erialade kohta ka. Samal ajal toimus maneežis väike võistlus ka, mida kahjuks ei jõudnudki vaatama minna. Kuulsin, et osalejaid oli väga vähe olnud. Aga jah, me läksime tuppa sööma ja õhtul jälle talli.


Täna olin jälle mõisa tallis, kuna Helet ei olnud ja olin meie grupist ainus, kes traktoriga sõita oskab. Muidu läks suht kiirelt, aga uued tüdrukud võtsid suurema aja. Üks on julge ja uudishimulik, kuid tema boks tuli peaaegu tühjaks vedada. Ta on vist nii stressis või mõjub talle heina söömine (kuna nad olid kuivsilo peal kasvanud), et tal on kõht päris lahti. Teine on jälle arem ja tema boksist boksi liigutamine võttis kauem aega, samas boks oli ilus ja puhas.

Siis pidin traktori talli ajama. Otsauksest mööda maanteed. Huh. Viskasime peale, söötsime, jootsime. Siis kordetasin Lanzeriat, kuna Maris oli palunud kellelgi seda teha. Vaatasin pärast Robuski ka üle ning sügasin uusi tüdrukuid. Nimed on kõik sassi läinud, kuna meil on nüüd Akira, Arvina, Anessa ja Arta. Keegi peab hüüdnime seal saama. :) Aga sõbrunesime päris kiiresti ja sügamist nautisid nad mõlemad. Tulin tallist umbes kolme ajal ära ning nüüd on juba varsti vaja tagasi minna.

Tegutseme

Ok, kolmapäeval siiski ei käinud koolis. Ma ei tea, kas sellest vees solberdamisest oli mul kurk valus ja paha olla. Mõtlesin oma tervist tallipraktika-ralliks säästa. Õhtul käisin praktikal.

Sain eile Üllelt kinnitust oma praktikakoha kohta. Saan Ruilasse. Väga tore. Pikemalt räägin, kui asjad paigas.

Eile õhtul olin veel hilja üleval, kui kuulsime, et tuletõrje alarm hakkas tööle. Lippasime siis toast välja, all pikas koridoris olid kõik toast väljas. Keegi muidugi õue ei läinud, sest kuulsime, et keegi oli vaid tatart keetnud :D Siin ikka igav ei hakka.

Täna hommikul tallipraktikale. Jäime kolmekesi õpilaste talli, kui olime hobused välja viinud. Boksid on lahedad. All on külmunud turbamatt ja peal põhk. Nüüd ei ole enam põhku tallis ja plaan jälle turbaboksidele üle minna. Boksid on muidugi ülimalt märjad ja märga põhku ka suht palju, seega igast boksist sai 2-3 kärutäit välja viia. Jõudsime päris hilja valmis ja alustasime hoolduse tundidega hiljem.

Hoolduses istusime klassis ja arutasime hobuste haigustunnuste üle. Rääkisime koolikute, kabjamädanike ja -paisete tunnustest ning ravimisest. Panime kirja erinevad punktid, mida hobuse puhul tuleb jälgida ja tegime n-ö kliinilist diagnostikat uuesti. Valisime igaüks omale ühe hobuse ja peame teda vähemalt kolm päeva jälgima ning andmed kirja panema. Selle eest saame hinde siis.

Valisin Robuski ning leidsime, et ta lümfisõlmed on oluliselt suurenenud ning tagumised kabjad päris kuumad. Ei lonka, aga väheke nagu kange on. Peab teda jälgima ning püüan ka nädala vahetusel tal silma peal hoida.

Siis homseks lubasime Katriniga ennast Küllile appi. Käime ja tutvustame kooli, st tutvume ise ka tegelikult. Kutsealane eelkoolitus käib erinevate õppepaikadega tutvumas. Saame siis ka targemaks, et mis ja kuidas meie koolis veel õpitakse.

Õhtul algab nädalavahetuse tallipraktika ja õnneks esmaspäev on vaba. Kuigi õhtu lähme jälle talli. Esmaspäeval plaanime Viljandisse ratsavarustuse poodi minna. Mul oleks nipet-näpet vaja ning mõtlesin, et mis ma ikka tühja sõidan, äkki keegi tahab veel kaasa tulla. Kui ma sealt kõike põnevat ei leiagi, siis vähemalt näeme ka selle poe ära.

Teisipäeval on plaan kursusejuhataja juurde vastlapäeva tähistama minna. Oleme teise kursusega koos, seega on meid jube palju, ei tea, kuidas see veel välja näeb.

Kolmapäeval on mul ka üks plaan, mille pärast tegin õhtuse tallipraktika juba täna ette ära. Sellest mainin ka siis, kui asi kindel on :)

Seega päris tihe graafik on praeguseks. Naudime kooli lõppu ilusti ja oleme tublid.

Eelviimane koolinädal

Naudime siis viimast aega, mis meil jäänud on siin. Kes teab, kuidas asjalood kõik sügisel on. Igaljuhul õues on soem. Nii palju on positiivset, et tallipraktikal ei ole õpilaste tallis enam meeletut jääd. Mõisa tallis ei ole aga jootjatorud lahti sulanud ning joodame endiselt ämbritega.

Aga esmaspäev... Meil oli ratsutamine. Kohal neli õpilast. Kuulasime Kertu ettekannet kolmevõistluse kohta ning siis jagasime hobuseid. Mina sain Akira. Helen Oktetiga, Rosina Repsiga ja Kertu Lanzeriaga. Akiraga ma pole enne sõitnud. Ta on ikka päris... kõhklusi tekitav hobune. Mega peenikene, madal, vajunud seljaga ja lihasteta trakeen. Boksis ei olnud ta ka väga normaalse hobuse käitumisega. Keeras eest ära ning ei lasknud tagumisi jalgu võtta. No hiljem ma muidugi kuulsin Eliiselt (kes temaga ratsastuses tegeles), et tegelikult on hobune ikka arenenud võrreldes varasemaga. Selge, sain valmis ja kobisime maneeži. Seal ma väga ei tahtnudki talle selga minna enam. Aga kui juba ronisin, siis tundsin ennast täitsa hästi seal. No muidugi väga erinev asi, kui mingi suure ja tugeva torika seljas õõtsuda, aga jälle teistmoodi.

Tuletasime ratsutamist meelde n-ö. Midagi uut ei teinud.Vot. Läksime lõunale ja siis majandusse. Kontrolltöö oli. Konspektiga. Kokkuvõtteks panin ikka kom asja valesti ja oleksin 4 saanud... Aga mul oli teine võimalus ka :)

Kell viis läksin soome keelde. Kuulasime ja vaatasime soome keelseid muumioru lugusid. "Muumilaakson tarinoita." Kella kuueni õppisin soomekeelseid sõnu ja siis läksime tallipraktikale. Jootsime siin tallis ja jootsime seal tallis ja... Läksime Kertuga õpilaste talli ja Laguna trügis oma boksist välja, kui Kertu tema ämbrit ära võttis. Tagasi boksi ajades astus ta Kertule veel varba peale ka. Ok, õnnetusi ikka juhtub, aga pärast ühikasse minnes oli tüdruku varvas ikka puruks. Sõitsime õhtul Paidesse kiirabisse, kuna meie ühikas ei ole esmaabi vahendeid!

Tagasi tulles lõpetasin oma "Reining" ettekannet. Sellega läks vähe pikale, seega arvasin, et esitan selle ära ja tulen ühikasse tudule. Eih. Pärast ettekannet läksime maneeži. Kuna pinnas tolmab hetkel ja kasta ei saa, siis vedasime kärudega lund maneeži. Seejärel kaevasime seina äärest välja kked, panime traktorile järgi ning hakkasin lund laiali äestama. Kui selle kõigega ühelpool olime, oli kell nii palju, et ratsutama ei jõudnudki. Läksime oma pikale lõunale. Best ridinglessons ever :D

Pärast lõunat hooldusesse. Meile oli saabunud kaks kotti soola, mida maneežiliiva sisse segama hakkasime. Esmalt lumi ja nüüd siis sool hulka. Seekord äestas Raimo.

Pärast hakkasime rääkima bokside hügieenist. Mida millal ja miks puhastada. Seejärel võtsime ämbrid ja nuustikud ning läksime künade ja jootjate kallale. Mulle sattus esimesena Eriksoni boks. Jootja sai enamvähem, aga küna juures hakkasid sõrmed no niimoodi külmetama, et väga hull. Siis kostis juba üe talli, et kõigi ked külmetavad. Kummikinnas oli ka käes, kuid sellega külmetas käsi veel rohkem. Uskumatu, kuidas näpud võivad valutama hakata, kuigi ei tundugi üldse külm tallis. Sain Eriksoni küna ka puhtaks ja äksin vett vahetama. Mõtlesin, et panen kannuga vett keema, et saab sõrmed vähegi soojemasse kohta. Poole aja pealt tuli Esti ja ütles, et haaraksime kaasa oma kaskad ja läheksime siis teise talli. Varsad oli vaja sisse viia ning veidi nende jalgu näppida. Homme pidi meie rootsi-onust sepp tulema ka talli ja eks siis varssasid ka värgitakse.

Pidime ka Belive'i harjutama. Tagumisi jalgu ei taha ta kohe mitte anda. Esimesi saime isegi puhastada, aga tagumist mina üles ei saanud võtta. Siis tuli muidugi Esti ja võttis jala müraki üles, aga Belive siputas ikka kõvasti. Lõpuks oli ta nii tüdinenud, et keerutas end koguaeg ümber hoidja ja näitas oma jõudu. Boksis midagi vist sai tehtud, kuid midagi head sealt ei tulnud. Ma ei tea, kuidas sepp selle hobuse ette võtab.

Tulime mõisa talli tagasi, korisatasime oma asjad ära ja jootsime hobuseid. Nii see tund läbi saigi. Lippasin majandusse ja tegin järeltöö. Kui tuppa jõudsin, tuli komandant mulle meelde tuletama, et ma olin korrapidaja täna. Pool kümme pidin minema kööki koristama. Ja kui läksin... Õhh. Ma ei saa aru, mida inimesed seal köögis teevad. See oli ikka ülimalt kakane. Lõpuks sain korda enam vähem ja siis istusin koma toas ka veidike, kuni ta ringkäigul käis. Ja siin ma nüüd olen. Kirjutan blogi ja lähen tuttu, et homme jälle ratsutamise tundi minna.